eksportides oma tooteid rohkem kui 25 riiki. Armastus inspireerib! Eksport.. Hetkel ekspordib Laima oma maiustusi rohkem kui 25 riiki üle maailma ning eksport näitab aina kasvutrende. Laima spetsialistide kogemus ja professionaalsus võimaldab leida parimaid lahendusi edukaks koostööks. Meie kliendid hindavad kõrgelt võimalust tellida korraga nii Laima kui ka Gutta tooteid. Me ekspordime tooteid nii standartsetes pakendites kui ka loome spetsiaalse disainiga pakendeid turgudele, kus on suur hulk Laima fänne. Näiteks, oleme kujundanud spetsiaalse disainiga kommikarpe Moskva ja SanktPeterburi jaoks, tuues esile kõige populaarsemad linnade vaatamisväärsused. Vene turule on loodud spetsiaalne sokolaadikompvekkide assortiide liin. Brändid Tooted Kommikarbid Sokolaadid Kompvekid Karamellid Sefiir Marmelaad Drazeed
2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida. -Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus.Näiteks toodetakse Eestis mööblit kuid samas on müügil ka välismaal toodetud mööbel
- Toodetakse enamasti lähis idas Nafta tarbimine - Kõige rohkem tarbib USA Seminar 2 - vabakaubandus Vabakaubanduse poolt - Toetab ettevõtlust, väikeettevõtlust - Suurendab välispoliitilisi suhteid - Majanduskasv - Liberaalne turukäsitlus - Rahvusvaheline tööturg, tööjõud ja tootmine liiguvad - Konkurentsi tõttu tõuseb üldine kvaliteet - Tarbijatel suurem valik - Suhteline eelis ekspordime tugevusi, impordime nõrkusi Vabakaubanduse vastu - Töökohad liiguvad riigist välja - Intellektuaalne vargus - Arenguriigid sõltuvad arenenud riikidest - Keskkonna hävitamine - Kultuuri kadumine - Kaovad impordimaksud tuluallikas IX loeng hargmaised korporatsioonid Definitsioonid - Kodumaine korporatsioon - Hargmaine MNC ja TNC - Otsesed välisinvesteeringud FDI Korporatsioon
· Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid kaubandusbilanss Thomas Mun (1571-1641), Ida-India Kompanii direktor, avaldas 1630. aastal raamatu "Inglismaa Varakassa läbi väliskaubanduse", kus summeeris briljantselt kaubanduskapitalismi uued ideed: · oletagem, et ekspordime igal aastal kodumaist kaupa · 2 200 000 naela eest ja ostame vastu 2 000 000 naela eest, · säilitades kaubanduses pidevalt sellist suhet, on võimalik varakambri varasid igal aastal 200 000 naela võrra suurendada. Mun arendas ka ideed tööstuskaupade (artificial produce) ekspordiks tootmisest oma loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse.
• Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid – kaubandusbilanss Thomas Mun (1571-1641), Ida-India Kompanii direktor, avaldas 1630. aastal raamatu “Inglismaa Varakassa läbi väliskaubanduse”, kus summeeris briljantselt kaubanduskapitalismi uued ideed: • oletagem, et ekspordime igal aastal kodumaist kaupa • 2 200 000 naela eest ja ostame vastu 2 000 000 naela eest, • säilitades kaubanduses pidevalt sellist suhet, on võimalik varakambri varasid igal aastal 200 000 naela võrra suurendada. Mun arendas ka ideed tööstuskaupade (artificial produce) ekspordiks tootmisest oma loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse.
perioodi 4. Avatud majandus 1. Netoeksport võrdub kodumaine kogutoodang Y miinus kodumaised kulutused (C+I+G). 2. Netovälisinvesteering võrdub summaga, mida kodumaised residendid on laenanud välismaale miinus summa mida välismaalased on laenanud meile. 3. Kui S–I ja NX on positiivsed on meil jooksevkonto ülejääk. Sellisel juhul oleme maailma finantsturgudel netolaenuandjad ja me ekspordime rohkem hüviseid kui impordime. 4. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali- ja finantskontost 5. Maksebilansi tehinguid, mille tulemuseks on raha sissevoog riiki, käsitletakse kui kreedit tehinguid. Tehingud, mis tingivad raha väljavoo, on deebet tehingud. 6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et
Õ kodumaise turu suurus Õ tootmisprotsessi iseloom Õ majanduslik ja poliitiline olukord Õ kodumaise valitsuse poliitika Õ konkurentsi iseloom kodumaisel turul î sihtriigi kaugus eksportijast. Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodi valik D naiivne reegel - mänedzerid järgivad naiivset reeglit, kui nad on veendunud, et nende firma jaoks on ainult üks meeteod turule sisenemiseks (väited ,,meie ainult ekspordime", ,,meie ainult litsentsime" on selle reegli näiteks). D pragmaatiline reegel - rahvusvahelisse äritegevusse astuva firma juhtkond alustab välisturule sisenemist ekspordiväljavaadete kaalumisest. Juhul, kui ekspordi kaudu ei ole võimalik turule siseneda tuntakse huvi ka teiste meetodite vastu. Peamine puudus on see, et ei jõuta parima turule sisenemise meetodini. D strateegiline reegel - püütakse leida turule sisenemise põhjendatuimat reeglit. Võrreldakse
Euroopa lõuna-, põhja- ja idariikideks. Lõunas rohkem hierarhilisemaid firmasid. Põhjas liberaalsust, osalevat juhtimist rohkem. Idas vähem erasektoris toimimise kogemust. Peame kultuuride erinevustega arvestama (Nt hispaanias, itaalias siestad, teistsugused tähtajad kui näiteks Saksamaal). 21. SAJ KAPITALISM Riik peaks arendama harusid, milles ta on tugev import ja eksport peaks olema vähemalt tasakaalus. Mida me impordime ja ekspordime mõjutab seda, milliseid töid on riigis saada. See omakorda võib mõjutada haridussüsteemi keda koolitada ja keda mitte. Võib mõjutada ka töötajaid, kas siis ärevamaks või kindlamaks. Firmad viivad tihti tootmise sinna, kus on odav toota. Kui meie töötajatena hakkame küsima kõrgemat palka ja seda ka makstakse, siis ettevõte viib tootmise hoopis odavamasse paika. Meile järgneb töötus. Tootmise viimine
kaubad aga suhteliselt kallid. Kui reaalne vahetuskurss on suhteliselt madal, siis välismaised kaubad on suhteliselt kallid ja kodumaised kaubad on suhteliselt odavad. Protektsionistlik kaubanduspoliitika viib reaalse vahetuskursi tõusuni ilma, et netoekspordi tasakaalutase muutuks. Kui reaalne vahetuskurss tõuseb, siis kodumaised kaubad muutuvad välismaiste kaupade suhtes kallimaks. Seetõttu uue tasakaalu reaalse vahetuskursi korral me ekspordime vähem. Kuna netoeksport on muutumatu, siis me ka impordime vähem. Järelikult protektsionistlik kaubanduspoliitika toob kaasa impordi ja ka ekspordi vähenemise.
annaabi.ee 
