Tuleneb see vastava regiooni traditsioonilistest sihtaladest ja arenguvõimalustest. Keemiatoodete ekspordi vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete (vuugitäitematerjalid, hermeetikud ja ehitusliimid) valmistajatel Henkel Makroflex AS-l ja Krimelte AS-l. Värvide, lakkide ja muude viimistlusmaterjalide kolm suuremat tootjat Eestis on Akzo Nobel tütarettevõte ES Sadolin AS, Tikkurila AS ja AS Eskaro. Tarbekeemia ekspordimahud on küll tagasihoidlikumad, kuid Eestis on pikaajalised tarbekeemia ja kosmeetika tootmise kogemused. Kõigile on tuttavad Flora ja Orto kodukeemia- ja kosmeetikatooted Väiksemate ettevõtetena toodavad Eestis puhastusvahendeid ja tarbekeemia tooteid Harjumaal Kiili vallas asuv Estko AS, kus toodetakse keskkonnasõbralikke pesuvahendeid nii kodu kui ka tööstustarbijatele ja autoomanikele. Jõgevamaal Tabivere vallas
intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus pole aga ikkagi veel piisavalt püsiv ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ning poliitilised pinged Lähis-Idas. Ekspordimahud on stabiilselt kasvanud alates 2009. a oktoobrist, kuid 11 impordimahud on veelgi suuremad, seega maadleb Türgi endiselt suure jooksevkonto defitsiidiga. Aastane jooksevkonto puudujääk on 55,8 mld USD, mis moodustab u 7% SKP-st. *Türgi varustab ennast ise teraviljaga, puuvillaga, puuviljade ja muude tsitruselistega *Põllumajandustoodetest ostab sisse maisi, rukist, riisi.
Comecon) tegevuse lõpetamisel oli suur mõju Eesti kaubakäibele. 1992.a. moodustas endiste Nõukogude Liidu vabariikide (kaasa arvatud Läti ja Leedu) osa Eesti ekspordist mitte rohkem kui 47 % ja impordist 45 %. Ka 1994. aastal oli Venemaa üheks oluliseks kaubanduspartneriks, kuid tema osa oli kogukaubanduses umbes kolm korda väiksem kui 1991. aastal. Vaatamata Venemaa- poolsetele mitmesugust laadi majandussanktsioonidele (topelt import-tollid jt.) on ekspordimahud aasta-aastalt suurenenud. Üldine kaubavahetuse maht Venemaaga tõusis 4,4 miljardilt kroonilt 1993.aastal 16,4 miljardi kroonini 1997. aastal. Venemaa osatähtsuse tõusu Eesti kaubakäibes on prognoositud kuni 20 25 %-ni. Põllumajanduse olukorrast Pärast rekordtaseme saavutamist aastatel 1986 1989 vähenes Eesti põllumajandustoodang järsult. Ametliku statistika järgi oli Eesti põllumajanduslik koguprodukt 1995. aastal 47 % madalam kui 1986.aastal
majandusolukorras on keeruline investeerida, sest ettevõtluskeskkond pole stabiilne. Eksporti mõjutab ka tugev konkurents välisturgudel. Eesti peab oma keemiatööstust arendama ja toodangu kvaliteeti säilitama, sest konkurentsis püsimiseks on see hädavajalik. 15 Kui teiste riikide keemiatööstus suudab oma konkurentsivõimet kõrgemal hoida, siis ilmselgelt mõjub see meie ekspordile negatiivselt. 16 Kokkuvõte Keemiatööstusel on viimastel aastatel üsna hästi läinud, ekspordimahud on jõudsalt kasvanud ja välisinvesteeringud iga aastaga tõusevad. Keemiatööstussektorile Eestis on iseloomulik tugev geograafiline kontsentratsioon, kuivõrd mitmed suured keemiatööstusettevõtted paiknevad Kirde-Eestis. Oluline osa Kirde-Eesti keemiatööstusest baseerub põlevkivi termilisel töötlemisel, mille tulemusena saadakse põlevkiviõli tema mitmete kõrvalproduktidega nagu põlevkiviõli fenoolid, õli, bituumen jne. Maailmamajanduse raske olukord tõi 2009
ei olnud pikemal otsimisel materjalide leidmine kuigi raske, kuna tegemist on metsandussektoris ikkagi väga olulise riigiga. Käesolev töö analüüsib Venemaa metsatööstust ja ka mingil määral puidukaubandust viimastel aastatel. Allikatena on põhiliselt kasutatud erinevaid interneti lehekülgi, mis sisaldavad metsandusalaseid artikleid, uurimustöid ja ka statistilisi metsandusalaseid e-raamatuid. Töös on välja toodud põhinäitajad nagu tootmis- ja ekspordimahud ning nende erinevused eelnevate aastatega. Ülesehituselt jaguneb töö kolme peatükki, kus esimeses antakse ülevaade Venemaa metsandussektorist, teises metsatööstussektorist ja viimases seda mõjutavatest teguritest. 3 1. Ülevaade Venemaa metsandussektorist Metsaga kaetud ala on Venemaal 776,1 miljonit hektarit ning kogu mets kuulub riigile (vt. Tabel 1.1) (Russian Forestry Review 2007). Venemaa territooriumil asub ligikaudu 20%
koguekspordist, mis on ligilähedane Eesti valitsuse 2015. aastaks seatud eesmärgile. Võrreldes 2010. aastaga nii kaupade kui teenuste ekspordi osatähtsus 2011. aastal kasvas. Arvestades majanduskasvu prognoosi, tähendab ekspordimahtude tõstmine eraldi eesmärgina aastaks 2015 ka ekspordi osakaalu tõusmist 94,2%-ni Eesti SKPst. See eeldab jooksevhindades üle 19 miljardi euro suurust ekspordimahtu. Eesmärkide saavutamise eelduseks on, et Eesti ekspordimahud peavad kasvama maailma keskmisest kasvutempost 2-3 protsendipunkti võrra kiiremini. 2011. aastal kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport 25% võrreldes eelneva aastaga. Kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht oli 14,8 miljardit eurot, millest kaupade eksport eraldi oli 12 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste eksport jooksevhindades moodustas 2011. aastal 92,7% SKP-st. 2010. aastal oli vastav näitaja 79,4%. Enim eksporditakse väärtuseliselt Eestist masinaid ja mehhaanilisi seadmeid (32%
sõltuvad veotariiid turusituatsioonist ehk vedude pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Rahvusvahelistel vedudel on suur mõju veohindadele kaubavahetuse tasakaalul või kauba- voogude suurel kõikumisel Eesti ja ekspordi- ning impordimaa vahel. Majanduslanguse aastatel olid ekspordimahud suured ja impordimahud väikesed. Vedajatel polnud raske leida veoseid välis- maale, küll oldi sunnitud pöörduma välisriigist tagasi Eestisse pooltühjalt või isegi ilma koormata. See tingis olukorra, kus ekspordisuunal olid veotariiid kõrged, tagasisuunal aga madalad. Kahjuks
annaabi.ee 
