ühte säilitav loogikafunktsioon on äratuntav tõeväärtustabeli rea viimase järgi Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikafunktsioonide klassid on olemas ? märgi kõik õiged : Vali üks või enam: katkendlikud funktsioonid ? ebaloogilised funktsioonid ? ühte säilitavad funktsioonid ? monotoonsed funktsioonid ? konstantsed funktsioonid ? eksponentsiaalsed funktsioonid ? pidevad funktsioonid ? pööratavad funktsioonid ? nulli säilitavad funktsioonid ? määramatust säilitavad funktsioonid ? lineaarsed funktsioonid ? Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millise loogikatehtega on võimalik funktsiooni tõeväärtustabeli abil äratunda selle funktsiooni lineaarsust ? Vali üks: lahutamine summa mooduliga 2 jagamine implikatsioon konjunktsioon inversioon ekvivalents disjunktsioon Küsimus 10
.. määramatust säilitavad funktsioonid ? katkendlikud funktsioonid ? pidevad funktsioonid ? pööratavad funktsioonid ? eksponentsiaalsed funktsioonid ? ühte säilitavad funktsioonid ? nulli säilitavad funktsioonid ? konstantsed funktsioonid ? monotoonsed funktsioonid ? ebaloogilised funktsioonid ?
avaldub: v=-d[A]=k[A]. dt Pseudo esimest järku reaktsioonid ei leia reeglina analüüsis rakendust. Kasutatakse reaktsioone, kus osalvead vähemalt analüüsitav aine ja reagent. Kui reaktsiooni kiirust jälgitakse produkti P tekkimise järgi, on mugavam viimane võrrand esitada kui [P] sõltuvus ajast t ja analüüsitava aine algkontsentratsioonist. -kt [ P ]t = [ A]0 (1 - e ) · Saadud sõltuvused on puhtalt eksponentsiaalsed · Oluline on tähele panna, et võrdsete aegade jooksul kulub (või tekib) sama protsent (või osa) lähteaine (või produkti) kontsentratsiooni · Poolestusaeg 27.Keemiliste reaktsioonide tasakaal - definitsioon. Mis määrab reaktsioonide tasakaalu? Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek ühesuguse kiirusega, kus reaktsiooni liikmed on võrdsed. Välistingimuste (temp. ja rõhu) muutudes muutb tasakaaluolek vastavalt Le Chatelier'i printsiibile (tingimuste
-Kaardid, millel kujutatakse objektide või nähtuste klassi, mida kohapeal viibides ei ole enamjaolt võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust • kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) • eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) • kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) • kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart (viimasel ajal kasutatakse “horopleetkaart”) - Esitatakse nähtusi pindade kaupa,
stereotüüpide kasutamise printsiip - tuleb arvestaada võimalike assotsaitsioonidega, mis kasutajal võivad tekkida Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: •mõõtkava ja sellel vastavat üldistust •kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) •eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) •kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) •kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid.
03.2014 Objekt MATH Object Math parameetrid ja meetodid kasutatakse matemaatiliste funktsioonide arvutamisel ja matemaatiliste konstantide leidmiseks. Uue matemaatikaobjekti loomiseks ei tule luua operaatoriga new, vaid kasutatakse sisseehitatud objekti Math. Objekti Math meetodid on: · trigonomeetrilised funktsioonid · logaritmilised funktsioonid · eksponentsiaalsed funktsioonid · jt funktsioonid · Näiteks leiame ruutjuure 81st ruutjuure leidmine 1. Objekti Math meetodid · Math.abs(a) - absoluutväärtus · trigonomeetrilised pöördfunktsioonid; tulemus radiaanides o Math.acos(a) o Math
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Pöördvõrdeline sõltuvus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Eksponentfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Arv e. Pidev juurdekasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 Eksponentsiaalsed mudelid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Logaritmid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Eksponentvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
............................................ 45 7.1 Pöördvõrdeline sõltuvus ....................................................................................................... 45 7.2 Eksponentfunktsioon............................................................................................................. 48 7.3 Arv e; pidev juurdekasv ......................................................................................................... 49 7.4 Eksponentsiaalsed mudelid ................................................................................................... 50 8 Statistika aine ja meetod ..................................................................................................... 53 8.1 Statistiline mõtteviis .............................................................................................................. 53 8.2 Statistika olemus ja tegevusvaldkonnad ................................................
Nii näiteks eristatakse juhusliku signaali sagedusjaotust sageduse järgi (spektraalkarakteristik), amplituudide jaotus signaali ajalisel kulgemisel. 6.3.2. Perioodilise signaali spekter- Suvalist perioodilist signaali kui ajafuntsiooni s(t) on võimalik kujutada polünoomina teatud baasfunktsioonide abil. Baasfunktsioonideks võivad olla kas trigonomeetrilised , eksponentsiaalsed või mingid teised ortogonaalsed signaalid. Raadiotehnikas on levinud signaalide kujutamine Fourier reana sellisel juhul on siis baasfuntsioonideks trigonomeetrilised funtsioonid. Sinusoidaalsete signaalide kasutamine baasfuntsioonidena annab mitmeid eeliseid. Nende abil saab: ·kirjeldada võnkumisi võnkeringides, kirjeldada võnkeringide ja teiste ahelate sageduslikke omadusi, lihtsa matemaatilise esituse,
tasakaaluolek ühest olekust läheb teise üle eksponentsiaalselt. Eksponentsiaalse T0 tõus käitumise järgi saab kiiruskonstante välja nuhkida. t tasakaal Eelstatsionaarses faasis on protsessid eksponentsiaalsed! Eksponendi iseloomustamine: Amplituut saab mõõta. (amplituut on e astmele eelnev arv, platoo kõrgus) Poolestusaeg (iseloomustab platoo saavutumise kiirust) Aktiivtsentrite tiitrimine Näpu vahel tehtud ajaskaalas on võimalik näha eelstatsionaarset faasi. Selleks, et näha eelstatsionaarset faasi, peab olema vähemalt kaheastmeline reaktsiooniskeem (ntx kümotrüpsiin): O O O +
12) Juhul kui soojusülekanne keskkonda puudub näiteks väga lühiajalise intensiivse soojenemise korral, siis on soojussiirdetegur A = 0 ning võrrandi (2.10) lahendiks P ϑü = t. (2.13) C Võrrandiga (2.10) kirjeldatavatest protsessidest annab ülevaate joonis 2.55. Konstantse kaoenergia voo ja soojussiirdeteguri korral iseloomustavad temperatuuri ajalist muutumist eksponentsiaalsed kõverad. Aja jooksul (t = 3τ) läheneb ületemperatuur väljakujunenud väärtusele. ϑ ∆P ϑ ül ϑü = C t ; A = 0 ü ϑü T k
annaabi.ee 
