1) turu ja/või kk olukord üldised majanduskk muutused (sh. konkurentide tegevus) seadusandlik baas ja selle muutused, nt rahval rohkem raha mida kulutada, nt kiirlaenu firmade ohjeldamine poliitilised muutused sotsiokultuurilise tausta analüüs seda kõike nii lokaalsel, regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil 2) analüüsi meetodid pideva seire kokkuvõtted, meediaanalüüs, dokumendianalüüs turu-uuringud, ekspertintervjuud. 3) siht- ja sidusrühmade analüüs indentifitseerimine prioriteetsuse järjekorras sihtrühmade koosseis (sots. demogr ja väärtushinnanguline, elustiililine rpofiil) sihtrühma ootused sihtrühma hirmud 4) analüüsi meetodid: ekspertintervjuud, fookusgrupid kvant. küsitlused meediaanalüüs (osalus)vaatlus Harjutus: TLÜ Väliskk analüüs 19
...................................................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) SISUKORD ABSTRAKT Antud bakalaureusetöö autorit huvitas teadmine mida peaks Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimise osas jälgima ning kuidas erinevad sellega tegelevad osapooled teemale lähenevad. Selle välja uurimiseks uuriti põhjalikult rahvusvahelisi seisukohti, siin tegutsevate ettevõtete turuülevaateid ning viidi läbi kuus ekspertintervjuud siinsete arendajate, investorite ja pankade esindajatega. Pangad on finantseerimisel ettevaatlikud, mistõttu esitatavad nõuded on küllaltki konservatiivsed. Büroohoonete finantseerimisel on esmajärgus oluline hoone vastavus üürnike vajadustele ning võetavat laenukohustust katvate rahavoogude olemasolu. Parkimiskohtade olemasolu, hoone üüripinna efektiivsus ja kvaliteet ning teiste mõjurid on olulised, kuid need sõltuvad hoone asukohast
katergooriat iga ÖT kategooriaga, kasutades selleks viieastmelist skaalat -2st( kõrgelt negatiivne mõju, näiteks protsessi vähendav toime) kuni +2ni (kõrgelt positiivne, näiteks protsessi esilekutsuv toime). Teiseks loodi maakasutuse interaktiivsete mõjude maatriks, kasutades sama skaalat. Lisaks hinnati mõju erinevatele ÖTdele ja muudele maakasutuse kategooriatele. Andmebaasid ning GIS analüüs Kõiki neid meetodeid kaugseire, GIS, statistiline analüüs, kirjanduse uurimine ja ekspertintervjuud kasutati maakasutuse ja maastikumuudatuse andmebaasi ülesehitamiseks ÖT analüüsimisel(joonis 2). CLC2000 klassifikatsiooni kasutati peamise andmeallikana. Mõned CLC2000 klassifikatsiooni klassid olid näiteks põhjapõtrade karjamaade hindamiseks ebasobivad. Metsaklassidel ei olnud eraldi kategooriaid mändide ning kuuskede, lageraie, või vanade ning noorte metsade eristamiseks, mis on põhjapõtrade karjatamisel olulisteks näitajateks.
Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: Laste ja teismeliste intervjueerimine Naiste, meeste intervjueerimine Vähemuste ja haavatavate gr. kuuluvate inimeste intervjueerimine Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine Eliidi intervjueerimine Ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Millal võib või tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis Kui grupp on piisavalt homogeenne, nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed – horisontaalne homogeensus Kui intervjueeritavad kuuluvad staatuse poolest rõhutud gruppi, nt lapsed, vähemused, kuid mitte eakad või haiged Kui uurimise objektiks on ühes sfääris töötavate või homogeensete rühmadesse
· Fenomenoloogiline uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid · Narratiivne uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist · Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: o Laste ja teismeliste intervjueerimine o Naiste, meeste intervjueerimine o Eakate, puudega inimeste, patsientide intervjueerimine o Eliidi intervjueerimine o Ekspertintervjuud · Fookusgrupi intervjuud Millal võib/tasub kasutada fookusgrupi intervjuud? Väär arusaam on, et siis saab palju arvamusi korraga. Üks fookusgrupi intervjuu võrdub ühe individuaalintervjuuga! Mitte nii, et 10 inimest grupis=10 individuaalintervjuud. · Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis · Kui grupp on piisavalt homogeenne (nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed)
kriteerium tasakaalustatus statistiliste seisukohad, tekstid, jne oleksid kriteeriumite järgi esindatud. Neist igaüht küll väike arv, kuid see-eest uuritakse põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud
variatiivsus ja läbilõikelisus, kuid seda mitte-statistlilises võtmes: – Võimalikult erineva taustaga (sotsiaaldemograafiline näitajate, ametipositsiooni, elukogemuse, jne. poolest) inimeste uurimine (nt. intervjuude puhul) – Võimalikult erinevat tüüpi ja tonaalsusega meediatekstide/dokumentide analüüsimine, mis näitaksid seisukohtade paljusust ja variatiivsust Kvalitatiivsed meetodidriigiteadustes • Andmekogumismeetodid – Kvalitatiivne intervjuu: • Eliidi- ja ekspertintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Kogemusintervjuud – Dokumendianalüüs – Meedia-monitooring – Vaatlus: • pool-struktureeritud otsevaatlus • osalusvaatlus • Andmeanalüüsi meetodid – Kvalitatiivne kontentanalüüs – Diskursuseanalüüs – (Poliitika-analüüs) – (Põhistatud teooria , jt.) Ka kvalitatiivi puhul võib kasutada eri tarkvarasid: nt. NVivo, Atlas.ti Kvantitatiivsed meetodid riigiteadustes • Andmekogumismeetodid – Küsitlus – Meedia-monitooring
Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Metoodika 8 2. METOODIKA Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude analüüs koosnes erinevatest etappidest: dokumendianalüüs; delfi meetodil tagasiside kogumine; ekspertintervjuud; fookusgrupid; info süstematiseerimine. Alljärgnevalt antakse ülevaade igas etapis kasutatud metoodikast. Dokumendianalüüs Dokumendianalüüsi käigus koondati ja süstematiseeriti info siseriiklike ja rahvusvaheliste lastekaitse valdkonda reguleerivate seaduste, riigi strateegiliste dokumentide ja varasemate Eestis tehtud uuringute kohta. Analüüsitulemused on toodud peatükis 3 „Ülevaade Eesti lastekaitsesüsteemi eesmärkidest ja kitsaskohtadest“).