1. Tegemist on ühiskonna mõne organi otsusega ehk seadustega v kirjutatud õigusega. 2. Kui tahe on ühiskonnas aga paljukordse kordamise tõttu muutunud üldtunnustatud reegliks, siis tegu on tavaõigusega Mõlemal juhul on tegemist positiivse õiguse allikatega. Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad: 1. Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus 3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt.
ületoodud või transformeeritud välislepingud. Rahvusvahelised lepingud: õigustloovad ja üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõigusallikaks on õigustloovad lepingud. 3. Formaalsed seadused on sellised õigusnormid, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud ettekirjutused ja omavad õigusjõudu ka ametiasutusest e haldusorganisatsioonist väljapoole, kusjuures neil normidel on õigustloov sisu ja seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7
Kõrgemad esindusorganid on kaasajal riigivõimu suveräänsuse kandjad. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga. Kui kõrvuti veel lisaks monarhiga, on tegu konstitutsioonilise monarhiaga. Parlamendi ül-d: seadused, riigieelarve kinnitamine, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Parlamentarismi printsiip – kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva (eksekutiivorgani) ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla ühe- või kahekojalised. Kahekojaline on föderatiivses riigis, kus kõrgeim riigivõim on mitme riigiorgani käes. Riigipea – kõrgema riigivõimu kandja ja riigi kõrgeim esindaja. Ainuisikuline riigipea – monarh või president. Monarhile kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või võimutäius piiratult ehk konstitutsiooniline monarhia.
1. Tegemist on ühiskonna mõne organi otsusega ehk seadustega v kirjutatud õigusega. 2. Kui tahe on ühiskonnas aga paljukordse kordamise tõttu muutunud üldtunnustatud reegliks, siis tegu on tavaõigusega Mõlemal juhul on tegemist positiivse õiguse allikatega. Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad: 1. Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus 3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt.
Seaduste ja seadluste eristamiseks on vaja vaadata, kes on nende väljaandja (seadusi annab välja riigikogu, seadlusi president). Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdset seadustega. Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. 24 4. Määrused – määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Võib kohata ka määrusi, kus pole õigusnorme. Ka määrusi saab seadustes ja seadlustest eristada selle järgi, kes välja on andnud. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t kes on seadusega selleks saanud parlamendi volituse. Õigusallikas on vaid siis, kui on siiski õigusnormi sisaldav määrus. 5
põhiseadust põhiseaduse § 104 loetletud seadusi nn. konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi, riigieelarvet. Seadlusi võib anda üksnes erakorralistes oludes kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlus on seadus materiaalses mõttes (st sisaldab õigusnorme). o Määrused eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme jällegi materiaalsed seadused. Kuna EV pole sätestanud õigusnormi sisalduvuse kohustuslikkust, siis leidub ka neid määrusi, mis pole õigusallikad. Määruste osas tuleb teha erinevate liikide vahel Riigimäärused - nendega teostatakse riigi põhifunktsioone. Eelkõige annavad neid välja valitsus ja ministrid
seadus materiaalses mõttes ehk materiaalne seadus; 4) määrused. Määruste, seadluste ja seaduste kui õigusallikate eristamise üheks oluliseks kriteeriumiks on neid välja andnud riigiorganid. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t. kes on seadusega selleks saanud parlamendi volituse. Õigusakti teooria, samuti teiste riikide õiguskordade kohaselt on määrus eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel on meil määruste puhul tegemist materiaalsete seadustega ehk legislatiivaktiga. Eesti õiguskord ei ole senini sätestanud nõuet, et määrused sisaldaksid obligatoorselt õigusnorme. Seetõttu võib õiguspraktikas kohata ka määrusi, mis ei sisalda õigusnorme. Näiteks on Vabariigi Valitsus vastu võtnud määrusi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise kohta.
seadus materiaalses mõttes ehk materiaalne seadus; 4) määrused. Määruste, seadluste ja seaduste kui õigusallikate eristamise üheks oluliseks kriteeriumiks on neid välja andnud riigiorganid. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t. kes on seadusega selleks saanud parlamendi volituse. Õigusakti teooria, samuti teiste riikide õiguskordade kohaselt on määrus eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel on meil määruste puhul tegemist materiaalsete seadustega ehk legislatiivaktiga. Eesti õiguskord ei ole senini sätestanud nõuet, et määrused sisaldaksid obligatoorselt õigusnorme. Seetõttu võib õiguspraktikas kohata ka määrusi, mis ei sisalda õigusnorme. Näiteks on Vabariigi Valitsus vastu võtnud määrusi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise kohta.
annaabi.ee 
