Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Eristame tühja laeva (Δ0) ja täislastis laeva (Δmax) veeväljasurvet. Nende kahe näitaja vahe on laeva täielik kandevõime ehk dedveit (DW). Püsiva kaalulise veeväljasurve juures võib laeva mahuline veeväljasurve (veealuse osa maht) muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Kuna veealuse osa maht oleneb laeva süvisest, siis muutub vee tiheduse muutudes ka laeva süvis. Δ=γV Joonis 3.5 annab ettekujutuse väljatõrjutava vedeliku massi ja laeva massi võrdsusest. Mahuline veevälja- surve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3)
- netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine Oletame, et silindrikujuline nõu on täidetud tasemeni h 1 vedelikuga, mille temperatuur on 20 °C. Kui vedeliku temperatuur tõsta 40 °C-ni, tõuseb vedeliku pind tasemeni h 2. Ehkki vedelikutase on tõusnud, pole vedelikku lisandunud, sest vedeliku mass ja molekulide arv pole muutunud. Seega vedeliku mahu määramisel tuleb tingimata arvestada vedeliku temperatuuri
Lämming tekkib siis kui veest välja tõusnud laevapõhi laskub vette (vastutõusvasse lainesse) vertikaalse kiirusega rohkem kui 3 kuni 4 L m/sek. Löögi oht on seda suurem mida kõrgem on lainetus ja mida suurem on laeva kiirus. Lämmingut ei teki kui on rahuldatud tingimus L A max (10.12) dV hmax kus dv - vööri süvis (m) max - suurimate lainete pikkus (m), hmax - suurimate lainete kõrgus (m), L - laeva pikkus (m), B - laeva laius (m), A - tegur, diagrammist Joon. 10.5. FR - Froude'i arv V FR (10.13) gL Joon. 10.5. Diagramm teguri A leidmiseks. Lämmingust vabanemiseks tuleb muuta kurssi (s.t.
Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides
tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem
tekilised ja mahutavad kuni 30 lihtrit. Lastimine toimub eritõstukiga ja lõplik paigaldus vankersüsteemiga. Lihtrite asemel võib vedada ka standardkonteinereid. BACAT (Barge aboard the catamaran). Need praamerid on katamaraani tüüpi ja lastitakse nn. doki põhimõttel. Enne lastimist ballastitakse laeva keretankid sellise süviseni, et on võimalik kas ahtrist või vöörist lastida lihtrid õigele kohale. Pärast lihtrite kinnitamist vabastatakse laev ballastist ja laeva süvis väheneb lubatud lastimärgini. Reis võib alata. RO-RO-laevad (Roll-on/roll-off ships RO-RO ships) Horisontaallaadimisega laevad e. RO-RO-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.