Eksamiküsimused (0)

Eksamiküsimused 1. Mida tähendab mitmekiireline levi 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel 4. Kärjed ja kärgede klastrid 5. Sageduste taaskasutuse kaugus ja taaskasutustegur 6. Kärjevahetus ja kärjevahetuse erinevad liigid 7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaal 8. Harmooniline signaal ja selle parameetrid 9. Signaali spekter ja ribalaius 10. Logaritmilised mõõtühikud, detsibell 11. Signaali kvaliteet, signaali ja müra suhe 12. Timing Advance (TA) ja miks seda vaja on 13. Liiklus ja Erlang (E) ühik 14. Mida näitab Erlangi B valem 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel 16. Miks on kiire võimsuse kontroll CDMA võrgus oluline 17. Selgita paari lausega HARQ (Hybrid Automatic Repeat Request) tööpõhimõtet. 18. Miks on oluline CQI (Channel Quality Index) raporteerimine kiires andmeside 
ühenduses 19. Selgita millest koosneb 4G LTE ressursi maatriks (Resource Grid) 20. Referentssignaalide otstarve ja vajalikkus LTE mobiilsides 21. Selgita mõistet MIMO (Multiple Input Multiple Output) 22. Mida näitab antenni võimendus 23. Mis on erinevus ühikutel dBi ja dBd antennide võimenduse näitamisel 24. Kuidas leitakse antenni kiirguse pealehe laius 25. Mida tähendab antennide diversiteet 26. Mida näitab ja milleks kasutatakse FSPL valemit? 27. Informatsiooni mõiste ja mõõtühikud


28. Mis on informatsiooniallikas, allika mudelid, allikate näiteid 29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni tekkekiirus 30. Mida näitab Shannon'i valem ja milleks seda kasutatakse? Shannon'i valem 
MIMO korral? 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, 
komprimeerimistegur, koodek 32. Koodi mõiste ja parameetrid, koodsõna pikkus, keskmine pikkus ja liiasus 33. Andmete edastamise järjekord (bittide ja baitide korral) 34. Liinikoodi mõiste ja näited, uni- ja bipolaarsed koodid, NRZ liinikood 35. Bitivea ja bitivigade suhte mõisted 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll 37. Veatuvastus kontrollkoodi CRC vahendusel 38. Milleks kasutatakse ja on disainitud Wi-Fi (802.11)? 39. Mis on resolutsioon ja pikslitihedus? Kuidas on omavahel seotud? 40. Mida tähendab kui helisignaal on salvestatud 24 bitiga ja 48 kHz? Mida need 
parameetrid tähendavad? 41. Milleks on vajalik liini sobitamine, mida sobitus tähendab, peegeldusteguri 
mõiste 42. Millised kaablite tüübi on sidevõrkudes kasutusel 43. Kirjelda optiliste kaablite eeliseid ja puudusi 44. Kuidas ühendada koaksiaalkaablit mitme antenniga, millised on erinevad 
jagamise viisid 45. Mille poolest erinevad jagurid (Splitter) ja suundhargmikud (Directional Coupler) 46. Milleks kasutatakse dupleksfiltreid 47. Milleks kasutatakse kombainereid (Combiner) 48. Mida näitab mürategur (Noise Figure) 49. Milleks kasutatakse kanalikodeerimist? 50. Mis on genereeriv maatriks ja paarsuskontrolli maatriks? 51. Milleks kasutatakse bitisegajaid? 52. ISO/OSI ja TCP/IP mudelid, nende kihid ja viimaste funktsioonid


53. Arvutivõrgu ja hosti mõisted, interneti mõiste 54. Füüsiline aadress, MAC aadress 55. Ethernet (IEE802.3), Etherneti kaadri struktuur ja selle väljad 56. Meediumi jagamine, ALOHA ja CSMA/CD 57. Kanalikihi seadmed - kommutaator, võrgu segmenteerimine 58. Võrguaadress, IP aadress, IPv4 datagramm ja selle väljad 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine 60. Mida näitab diskreetimissagedus ja milline on tema minimaalne vajalik väärtus 61. Mis on signaali kvantimine 62. Kuidas on seotud signaali kvantimise nivood ja koodi bittide arv 63. Mida näitab kvantimismüra 64. Milleks kasutatakse signaali kvantimisel kompressiooni (A-law) 65. Mis on passiivne ristmodulatsioon (PIM – Passive Intermodulation) 66. Mis põhjustab passiivset ristmodulatsiooni (PIM – Passive Intermodulation) 67. Millist järku passiivne ristmodulatsioon on kõige olulisem ja miks 68. Signaal faasorkujul, Konstellatsioonidiagramm 69. Süsteemi mõiste, lineaarne süsteem 70. Süsteemi impulsskaja ja sageduskarakteristik – nende vahelised seosed 71. Komplekstakistus ehk impedants 72. Klemm, port, multiport 73. Hulkpordi S-parameetrid 74. Pingeimpulssi ja liinikoodi spektrid 75. Diferentsiaalsed- ja bifaassed liinikoodid, M-positsioonilised liinikoodid 76. Modulatsiooni mõiste ja moduleerimise põhjused 77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus 79. Kuidas töötab GNSS ja milleks seda kasutatakse? 80. Miks ei saa kasutada GNSS-i tehnoloogiaid siseruumides positsioneerimiseks? 81. Kuidas saavutatakse GNSS tehnoloogiate (PPP, RTK) puhul suurem täpsus?


Vastused(CHATGPT) 1. Mitmekiireline levi on digitaalse moduleerimise eripära, et info kiiremini leviks, 
seda on näha nt QAMil, kus mitu punkti infot levib korraga ning võetakse vastu 
korraga, et info levik oleks kiirem Erinevaid sagedusi kasutatakse erinevateks 2. Allalüli ja üleslüli on termid, mis viitavad mobiilsides kasutatavatele  andmesidemetele. Allalüli on andmeside, mis ühendab mobiilside toru aluse (base  station) kasutajaga, näiteks mobiiltelefoniga. Üleslüli on andmeside, mis ühendab  mobiilside toru aluse (base station) interneti või muude andmesidevõrkudega.  Dupleks kaugus on vahemaa, mis jääb tavaliselt allalüli ja üleslüli vahelise  andmeside jaoks. See määratakse tavaliselt vastavalt sagedusele, mida andmeside  kasutab. 3. Tihendamise meetodid on tehnikad, mida kasutatakse andmeid tihendades, et  need oleksid võimalikult väikesed ja et neid saaks edastada kiiremini või  efektiivsemalt. Sides kasutusel olevad tihendamise meetodid sõltuvad  andmesidetüübist ja selle eesmärgist. Mõned tavalised tihendamise meetodid on  näiteks pakkimine, kompressioon ja kodeerimine. 4. Kärjed ja kärgede klastrid on terminid, mida kasutatakse mobiilsides, et viidata  erinevatele sageduste ja sagedusribade kogumitele. Kärjed on madalad sagedused,  mis on tavaliselt alla 1 GHz, ja kärged on kõrged sagedused, mis on üle 1 GHz.  Klastrid on gruppid sagedusribasid, mis on tavaliselt ühendatud ühe mobiilside toru  alusega ja millel on ühised omadused ja kasutusviisid. 5. Sageduste taaskasutuse kaugus on vahemaa, mille jooksul mobiilside  sagedusriba saab olla kasutusel. Sageduste taaskasutustegur on suhtarv, mis 


näitab, kui palju sagedusriba on kasutusel võrreldes selle maksimaalsete  kasutusajaga. Mõlemad need terminid on seotud mobiilsides sageduste juhtimisega  ja nende eesmärk on tagada, et sagedusribad saaksid olla efektiivselt ja õiglaselt  kasutusel nii, et vältida segadust ja tagada hea andmesidekvaliteet. 6. Kärjevahetus on protsess, mille käigus üleantud andmeedastus ülekantakse  teisele ülekandesüsteemile või -kanalile. See võimaldab andmeid edastada  kaugemale kui ühe ülekandesüsteemi või -kanali ulatus. Kärjevahetuse liigid võivad  olla füüsiline, lõimimine või lülitus. Füüsiline kärjevahetus toimub füüsilise ühenduse muutmisega, lõimimine tähendab andmeedastuse edastamist erinevatele  ülekandesüsteemidele või -kanalitele samal ajal ja lülitus tähendab andmeedastuse  edastamist ülekandesüsteemile või -kanalile vastavalt vajadusele. 7. Signaali mõiste tähendab andmeid või teavet, mida saadetakse üle  ülekandesüsteemi või -kanali. Signaali parameetrid hõlmavad selliseid omadusi  nagu amplituud, sagedus, lainepikkus ja faas. Analoogsignaal on signaal, mille  amplituudi muutused esindavad andmeid või teavet. Digitaalsignaal on signaal,  mille amplituudi muutused esindavad andmeid või teavet binaarse koodis. 8. Harmooniline signaal on signaal, mis koosneb ühest või mitmest sinusoidaalsest  lainest. Sellega seoses on harmoonilise signaali parameetreid amplituud, sagedus ja faas. 9.Signaali spekter on diagramm, mis esitab signaali sageduste ja amplituudide  suhteid. Ribalaius on spektri piires esinevate sageduste vahemik. 10.Logaritmilised mõõtühikud on mõõtühikud, mis suurendavad või vähendavad  arvu või suurust logaritmilise skaalaga. Detsibell on logaritmiline mõõtühik, mis  mõõdab helitugevuse suurenemist või vähenemist.


11. Signaali kvaliteet on mõõde sellele, kui hästi ülekandesüsteem või -kanal 
suudab edastada andmeid või teavet. Signaali ja müra suhe on suhe, mille järgi 
mõõdetakse signaali ja müra tugevust. Kõrgem signaali ja müra suhe tähendab 
paremat signaali kvaliteeti. 12.Timing Advance (TA) on parameeter, mis määrab, kui kaua aega kulub signaali 
saatmiseks ja vastuvõtmiseks mobiilsidevõrgu kasutades. TA on vajalik, et vältida 
signaali viivitust ja tagada, et mobiilsidevõrgus saadetavad signaalid jõuaksid 
kohale õigeaegselt. 13.Liiklus on mõõtühik, mis kirjeldab ülekandesüsteemi või -kanali kaudu 
edastatavate andmete või teabe hulka. Erlang (E) ühik on liikluse mõõtühik, mis 
mõõdab ülekandesüsteemi või -kanali kaudu edastatavate andmete või teabe hulka 
ühe ajavahemiku jooksul. 14.Erlangi B valem on valem, mis arvutab ülekandesüsteemi või -kanali võimekuse 
või kapatsiteedi. Valem võtab arvesse liiklust ja müra taset ülekandesüsteemis või -
kanalis ning annab tulemuse Erlangides. Erlangi B valem võimaldab planeerida 
ülekandesüsteemi või -kanali kapatsiteeti ja võimekust ning määrata, kui palju 
andmeid või teavet saab edastada ühe ajavahemiku jooksul. 15. 3G WCDMA (Wideband Code Division Multiple Access) on üks 3G standarditest, 
mis võimaldab mitmele kasutajale sama aja jooksul andmesideühendust pakkuda. 
See toimib CDMA põhimõttel, kus iga kasutaja saab oma andmeid edastada 
kasutades erinevat spetsiifilist koodi, mis võimaldab andmeid eristada teistest 
andmeedastustest samal ajal ja samal sagedusel. 3G WCDMA süsteemis on kaasatud ka mitmeid tehnoloogiaid, mis aitavad 
parandada andmeedastuse kvaliteeti ja kiirust, nagu näiteks kiire võimsuse kontroll 
ja HARQ (Hybrid Automatic Repeat Request). 16. CDMA võrgus on kiire võimsuse kontroll oluline, sest see võimaldab süsteemil 
hoida ühenduste võimsust ühtlasena ja vältida ülekoormust. See tähendab, et 
süsteem suudab määrata, milliseid ühendusi ja millises ulatuses võimaldada, et 
andmeedastuse kiirus ja kvaliteet jääksid optimaalseks. 17. HARQ (Hybrid Automatic Repeat Request) on tehnoloogia, mis võimaldab 
parandada andmeedastuse kvaliteeti ja vähendada andmeedastuse 
ebaõnnestumise tõenäosust. See toimib nii, et kui andmeedastuse ajal tekib viga, 
saadab saatja andmeedastuse uuesti, kasutades selleks erinevat kanalit või 


parandatud andmeid. Vastuvõtja saab andmeid kontrollida ja vajadusel 
korrigeerida, et tagada andmeedastuse õnnestumine. 18. CQI (Channel Quality Index) raporteerimine on oluline kiires andmeside 
ühenduses, sest see võimaldab süsteemil hinnata kanali kvaliteeti reaalajas ja 
muuta ühenduse võimsust vastavalt. See tähendab, et süsteem saab teada, kui hea
on andmeedastuse kvaliteet ja kui palju võimsust on vaja ühenduse parandamiseks.
See on eriti oluline kiires andmeside ühenduses, kus andmeedastuse kiirus on 
kriitiline ja ühenduse võimsuse tasakaalustamine on vajalik, et tagada hea 
andmeedastuse kvaliteet. 19. 4G LTE (Long-Term Evolution) ressursi maatriks (Resource Grid) koosneb 
lainepikkuste või sageduste ribadest, mida kasutatakse andmeedastuseks. Iga riba 
sisaldab mitmeid lainepikkuse või sageduse kanaleid, mida saab kasutada 
andmeedastuseks. Ressursi maatriks on jaotatud ka mitmeks rakendiks, mis 
eraldavad üksteisest erinevate andmeedastuste kanalid. Näiteks üks rakend võib 
olla varustatud suurema arvuga kanaleid, mis on suunatud suurema 
andmeedastuse kiiruse ja suurema kasutajate arvu jaoks, samas kui teine rakend 
võib olla varustatud väiksema arvuga kanaleid, mis on suunatud väiksema 
andmeedastuse kiiruse ja väiksema kasutajate arvu jaoks. 20. LTE mobiilsides referentssignaalide ülesanne on anda vastuvõtjale teavet selle 
kohta, kuidas saata andmeid tagasi saatjale. Referentssignaalid on vajalikud, sest 
need võimaldavad süsteemil hinnata kanali kvaliteeti ja määrata ühenduse 
võimsuse vastavalt. Referentssignaalid on ka vajalikud, sest need võimaldavad 
süsteemil tuvastada ja parandada andmeedastuse vigu. 21. MIMO (Multiple Input Multiple Output) on tehnoloogia, mis võimaldab mobiilside 
seadmel saata ja vastu võtta andmeid mitmelt antennilt. See tähendab, et seade 
saab saata andmeid mitmelt antennilt samal ajal ja samal sagedusel, mis võimaldab
parandada andmeedastuse kiirust ja kvaliteeti. MIMO tehnoloogia töötab koos 
mitme kanali kasutamisega, mis võimaldab suurendada andmeedastuse kiirust ja 
parandada andmeedastuse õnnestumist. 22. Antenni võimendus näitab, kui palju on antenn võimeline suurendama sageduse
lainepikkust. Antenni võimendus on mõõdetud dB (decibelli) ühikutes ja see näitab, 
kui palju on antenn võimeline suurendama laineenergiat, mis läbib seda. Antenni 
võimendus määratakse tavaliselt antenni suhtelise suuruse ja disaini järgi, kuid 
seda saab mõjutada ka antenni asukoht


23. Ühikutel dBi ja dBd antennide võimenduse näitamisel on erinevus selles, millise 
viitevõimsusega võrreldakse antenni võimendust. dBd tähistab võimendust 
võrreldes dipoolantenniga, millel on tavaliselt võimsusega 2.14 dBi. dBi tähistab 
võimendust isotroopse antenni (teoreetiliselt täielikult ühtlaselt kiirgava antenni) 
võrreldes. 24. Antenni kiirguse pealehe laiuse leidmiseks saab kasutada järgmist valemit: 
HPBW = 70 * λ / d, kus HPBW on antenni kiirguse pealehe laius, λ on lainepikkus, 
mille järgi antenn töötab, ja d on antenni elemendi läbimõõt. 25. Antennide diversiteet tähistab erinevate antennide kasutamist ühe radiovõrgu 
jaoks, et parandada signaali tugevust ja kvaliteeti. Selle saavutatakse läbi 
antennide asukoha ja suuna vahetamise, et vältida signaali häiringuid ja võtta vastu
mitmeid signaale erinevatest suundadest. 26. FSPL valemit (Freespace Path Loss) kasutatakse radiovõrgu disainimisel ja 
kalibreerimisel. See valem annab teada radiovõrgu signaali tugevuse languse, mis 
on tingitud lainepikkuse laienemisest ja häiringutest ruumis. See võimaldab 
määrata vajaliku saatja võimsuse, et tagada piisav signaali tugevus vastuvõtjani 
jõudmiseks. 27.  Informatsiooni mõiste viitab teabele, mida saab edastada ja vastu võtta, et 
saada teavet millegi kohta. Informatsiooni mõõtühik on bit (b). Üks bit on kaks 
võimalikku seisundit, nagu näiteks 1 ja 0. Informatsiooni kogust saab suurendada 
suurendades bitide arvu või suurendades sagedust, millega bitte edastatakse. 
Näiteks kilobit (Kb) on 1000 biti, megabit (Mb) on 1 miljon biti ja gigabit (Gb) on 1 
miljard biti. 28. Informatsiooniallikas on andmestruktuur või süsteem, mille kaudu saab 
edastada teavet. Allika mudelid on meetodid, mille abil saab kirjeldada 
informatsiooniallikat ja selle teabevoo omadusi. Näiteks ühe allika mudeliks võib 
olla markoviline allikas, mis kirjeldab informatsiooniallikat järjestikuste sümbolite 
kaudu, mille tõenäosused on sõltuvad eelnevatest sümbolitest. Teise allika mudeliks
võib olla Bernoulli allikas, mis kirjeldab informatsiooniallikat binaarsete sümbolite (1
ja 0) abil. Näiteks arvuti fail, raadioülekanne ja inimese suu võivad olla 
informatsiooniallikad. 29. Entroopia on informatsiooniteoorias mõiste, mis kirjeldab sümbolite võimalike 
kombinatsioonide arvu informatsiooniallikas. See näitab, kui palju teavet on 
võimalik saada informatsiooniallikast. Entroopia saab arvutada järgmiselt: H(X) = -Σ 
p(x) * log2 p(x), kus X on informatsiooniallikas, p(x) on iga sümboli tõenäosus ja 


log2 on logaritm baas 2. Allika sümbolikiirus tähistab sümboli edastamise sagedust 
sekundis ja informatsiooni tekkekiirus tähistab teabe kogust sekundis. 30. Shannon'i valem on informatsiooniteoorias kasutatav valem, mis annab teada, 
kui palju informatsiooni saab edastada ühe kanali kaudu andmete edastamise ajal. 
See valem on kujul: C = B * log2 (1 + S/N), kus C on edastuskiirus, B on kanali laius,
S on saatja võimsus ja N on häiringu võimsus. Shannon'i valemit kasutatakse 
radiovõrgu disainimisel ja analüüsimisel ning ka muudes tehnilistes süsteemides, 
kus on vaja arvutada informatsiooni edastamise võimekust. MIMO (Multiple Input, 
Multiple Output) süsteemides, kus kasutatakse mitut saatjat ja vastuvõtjat, saab 
Shannon'i valemit kasutada informatsiooni edastamise maksimaalse võimekuse 
arvutamiseks, kui on teada saatjate ja vastuvõtjate arv ning häiringu tase. 31. Allika kooder on süsteem, mis muudab informatsiooniallika sümbolid kodeeritud 
sümboliteks, et parandada signaali tugevust või teabe turvalisust. Selleks võib 
kasutada erinevaid kodeerimismeetodeid, nagu näiteks kadudeta kodeerimine ja 
kadudega kodeerimine. Kadudeta kodeerimine tähendab, et pärast kooderi ja dekooderi abil informatsiooni 
edastamist jõuab vastuvõtjani täpselt sama informatsioon, mis oli saatja poolt 
lähetatud. Selleks võib kasutada näiteks kontrollsummaga kodeerimist, mille abil 
saab kontrollida, et informatsioon ei ole kogu edastamise aja jooksul muutunud. Kadudega kodeerimine tähendab, et informatsiooni edastamise ajal võib tekkida 
kadusid ja mõningaid sümboleid ei pruugi vastuvõtjani jõuda. Komprimeerimistegur 
on mõõdik, mis näitab, kui palju on andmeid kodeerimise tulemusel kokku surutud. 
Koodek on süsteem või algoritm, mille abil teostatakse kodeerimine ja 
dekodeerimine (andmete teisendamine algsele vormile). 32. Kood on süsteem, mille abil andmed teisendatakse teatud kujule. Koodi 
parameetreid on erinevaid, näiteks koodsõna pikkus, mis näitab, kui palju bittidega 
on kodeeritud ühte andmekogumi. Keskmine pikkus on mõõdik, mis näitab, kui palju
bittidega tavaliselt kodeeritakse ühte andmekogumi. Liiasus on mõõdik, mis näitab, 
kui palju on kodeerimisel lisatud bittide arvu. 33. Andmete edastamise järjekord sõltub sellest, kas edastatakse bittide või baitide 
kaupa. Bittide korral edastatakse andmed üks biti korraga, baitide korral aga üks 
bait korraga. 34. Liinikood on süsteem, mille abil andmeid edastatakse elektrilise signaali abil üle 
liini. Näited liinikoodidest on näiteks unipolaarsed koodid, kus kasutatakse ühte 
polariteeti, ja bipolaarsed koodid, kus kasutatakse mõlemat polariteeti. NRZ (Non-


Return-to-Zero) liinikood on üks tüüp bipolaarsetest koodidest, kus nullbit 
edastatakse lühikese impulsi abil ja ühebit pika impulsi abil. 35. Bitivea on mõõdik, mis näitab, kui kiiresti andmeid edastatakse bittide kaupa. 
Bitiviga on viga, mis tekib andmete edastamisel või töötlemisel. Bitivea ja bitivigade
suhte mõisted on seotud andmete edastamise kiiruse ja usaldusväärsusega. 
Bitivigade suhe on mõiste, mis viitab andmekaitsele ja sellele, kui tõhusalt saab 
andmeid kaitsta vigade eest. Bitivigade suhe näitab, kui suur osa andmetest saab 
edastada ilma vigu tekitamata. Näiteks kui bitivigade suhe on 10:1, siis tähendab 
see, et ühe viga tekitamiseks tuleb edastada 10 biti andmeid. Kui bitivigade suhe on
suurem, tähendab see, et andmeid saab edastada tõhusamalt ja vigade tekkimise 
tõenäosus on väiksem. 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll on meetod, mis võimaldab 
tuvastada, kas andmete edastamise ajal on tekkinud vigu või mitte. Selle meetodi 
abil genereeritakse andmetele kontrollsumma, mis edastatakse koos andmetega. 
Sihtkohas arvutatakse uuesti kontrollsumma ja võrreldakse seda genereeritud 
kontrollsumma ja saadud kontrollsumma vahel. Kui need on samad, siis tähendab 
see, et andmed on edastatud ilma vigadeta. 37.Veatuvastus kontrollkoodi CRC (Cyclic Redundancy Check) vahendusel on teine 
meetod andmete vigade tuvastamiseks. CRC-kood genereeritakse andmete põhjal 
ja see lisatakse andmetele. Sihtkohas arvutatakse uuesti CRC-kood ja võrreldakse 
seda saadud CRC-koodiga. Kui need koodid on samad, tähendab see, et andmed on 
edastatud ilma vigadeta. 38. Wi-Fi (802.11) on standard, mille eesmärk on võimaldada elektromagnetlaineid 
kasutades andmete edastamist lühikese vahemiku ulatuses. See on disainitud nii, et
võimaldada inimestel ühendada oma seadmeid (nt arvutid, tahvlid, telefonid) 
üksteisega ja Internetiga läbi lühikese vahemiku ulatuses ilma kaabliteta. 39. Resolutsioon on mõõtühik, millega mõõdetakse ekraanil näidatavate piltide 
teravust. Pikslitihedus on mõõtühik, millega mõõdetakse ekraani pildil pixlitest 
koosneva pildi tihedust. Pikslitihedus ja resolutsioon on omavahel seotud, sest 
pikslitihedus mõjutab resolutsiooni ja resolutsioon mõjutab pikslitihedust. Kui 
ekraanil on suurem pikslitihedus, siis on pilt teravam ja resolutsioon suurem. Kui 
ekraanil on väiksem pikslitihedus, siis on pilt halvem kvaliteediga ja resolutsioon 
väiksem. 40. Helisignaal, mis on salvestatud 24 bitiga ja 48 kHz, tähendab, et helisignaali 
digitaalne esitusformaat on 24 bitine ja helisignaali sagedus on 48 000 hertsit (Hz) 


sekundis. 24 bitine formaat tähendab, et helisignaali digitaalsel esitusformaadil on 
rohkem resolutsiooni, mis võimaldab salvestada suuremat helisageduse vahemikku 
ja suuremat helivõimendust. See tähendab, et 24 bitine helisignaal on kvaliteetsem 
kui vähem bitidega helisignaal. 48 kHz sagedus tähendab, et helisignaali sagedus 
on 48 000 hertsit sekundis. See tähendab, et helisignaali sagedusvahemik ulatub 
kuni 48 000 hertsini. Suurem sagedusvahemik võimaldab salvestada kõrgemaid 
helisagedusi ja pakkuda kvaliteetsemat heli. 41. Liini sobitamine on protsess, mille eesmärk on parandada signaali kvaliteeti ja 
suurendada sidekanali jõudlust. Sobitus tähendab, et kaabel, mis ühendab antenni 
ja seadme, on optimeeritud nii, et signaal saab edasi minna ilma liigse hälveta või 
kadudeta. Peegeldusteguri mõiste seostub liini sobitamisega. Peegeldustegur on suhtarv, mis 
näitab, kui palju signaali peegeldub tagasi seadmest või antennist, kui see jõuab 
kaabli lõppu. Väiksem peegeldustegur tähendab, et rohkem signaali jõuab 
sihtpunkti ja seeläbi paraneb sidekanali jõudlus. 42. Sidevõrkudes kasutatakse mitmeid erinevaid kaablite tüüpe, mis erinevad 
üksteisest materjali, konstruktsiooni ja spetsifikatsioonide poolest. Mõned tüüpilised
kaablid, mida kasutatakse sidevõrkudes, on järgmised:  Koaksiaalkaabel: See on üks levinumaid kaableid sidevõrkudes. 
Koaksiaalkaabel koosneb ühest või mitmest keskmisest torust, mille ümber 
on paigutatud massiivne väliskest. See kaabel on tavaliselt kaitstud 
väliskeskosa ja selle ümbrisega, mis kaitseb kaablit mehaaniliste kahjustuste 
eest.  Optiline kaabel: See kaabel kasutab valguse lainepikkust signaali 
edastamiseks. Optiline kaabel on tavaliselt valmistatud klaasist või plastikust 
ja see on väga vastupidav, kuid samal ajal ka kaalult kerge. Optiline kaabel 
on tavaliselt eelistatud tugeva elektromagnetilise töötlemise korral, sest see 
ei peegelda elektromagnetilist kiirgust.  Paigalduskaabel: See kaabel on mõeldud sise- ja välistingimustes 
paigaldamiseks. Paigalduskaablit kasutatakse tavaliselt seadmete ja 
süsteemide ühendamiseks, mis asuvad samas hoones või samal alal. 
Paigalduskaabel võib olla koaksiaalne, optiline või muu tüüpi. 43. Optiliste kaablite eelised on järgmised:


 Väga suur andmeedastuskiirus: Optilised kaablid võimaldavad andmeid 
edastada kiirusega kuni 100 Gbps. See on palju suurem kiirus, kui seda saab 
saavutada elektrikaablitega.  Elektromagnetilise töötlemise puudumine: Optilised kaablid ei peegelda 
elektromagnetilist kiirgust, mistõttu need on ideaalsed kasutamiseks tugeva 
elektromagnetilise töötlemise korral.  Vastupidavus: Optilised kaablid on tavaliselt valmistatud klaasist või 
plastikust, mis tähendab, et need on väga vastupidavad ja neid on raske 
kahjustada mehaaniliselt.  Kerge kaal: Optilised kaablid on tavaliselt palju kergemad kui elektrikaablid, 
mistõttu need on lihtsam paigaldada ja neid on mugavam töödelda. Optiliste kaablite puudusteks on järgmised:  Kõrgem hind: Optilised kaablid on tavaliselt elektrikaablitega võrreldes 
kallimad, mistõttu nende kasutamine võib olla kulukas.  Keerulisem paigaldamine: Optilised kaablid vajavad spetsiaalset tööriista ja 
töötajaid, kes oskavad neid paigaldada ja ühendada. See võib tekitada 
lisakulusid ja aega ning tähendada, et paigaldamine võtab rohkem aega. 44. Koaksiaalkaablit saab ühendada mitme antenniga järgmiste viisidega:  Kaabli jagamine: Kaabli jagamise meetodit kasutatakse, kui ühte kaablit 
soovitakse kasutada mitme seadme või antenni ühendamiseks. Selleks 
kasutatakse kaabli jagajat, mis võimaldab kaablil jagada ühte signaali 
mitmele seadmele.  Kaabli paralleelühendus: Kaabli paralleelühenduse meetodit kasutatakse, kui 
mitu kaablit ühendatakse kokku, et luua üks tugevam signaal. Selleks 
kasutatakse kaabli paralleelühendusi, mis võimaldavad kaablitel ühendada 
ühte signaali.  Kaabli seriaalühendus: Kaabli seriaalühenduse meetodit kasutatakse, kui 
mitu kaablit ühendat 45. Jagurid (splitter) ja suundhargmikud (directional couplers) on kaks tüüpi 
seadmeid, mis on mõeldud signalite jagamiseks või ühendamiseks. Jagurid jagavad 
sisendsignaali mitmele väljundsignaalile võrdses proportsioonis. Suundhargmikud 
on aga seadmed, mis võimaldavad mõne osa sisendsignaalist suunata teisele 
sisendile või väljundile. Nii jagurid kui ka suundhargmikud kasutatakse sageli 
raadiosageduste seadmetes, nagu näiteks raadioseadmed ja televisioonitorud. 46. Dupleksfiltreid kasutatakse signalite töötlemiseks ja filtreerimiseks, et eraldada 
erinevaid sagedusi ühe sisendsignaali hulgast. Dupleksfiltreid kasutatakse sageli 
raadiosageduste seadmetes, et eraldada sagedusribasid, mis on mõeldud 
erinevateks kanaliteks, ning et vältida müra ja häiringute mõju.


47. Kombainereid (combiner) kasutatakse mitme signaali ühendamiseks ühte 
signaaliks. Kombainereid kasutatakse sageli raadiosageduste seadmetes, et 
ühendada mitu väikest signaali suuremaks signaaliks, mis on mõeldud 
ülekandmiseks teisele seadmele. 48. Mürategur (noise figure) on mõõdetav parameeter, mis näitab, kui palju müra 
seade lisab sisendsignaali, kui see läbib selle. Mürategur on mõõdetud dB-des ja 
seda kasutatakse sageli raadiosageduste seadmete puhul, et hinnata seadme 
mürasummutuse taset. Madal mürategur tähendab, et seade lisab vähe müra 
sisendsignaali ja on seetõttu tõhusam. 49. Kanalikodeerimist kasutatakse ülekandmisel signaali edastamiseks läbi kanali, 
millel on piiratud läbilaskevõime või müra. Kanali kodeerimine võimaldab signaali 
moduleerida nii, et see saab läbi kanali edasi antud ilma kvaliteedi halvenemata. 
See võib sisaldada nii signaali modulatsiooni kui ka koodi lisamist signaali, et 
parandada selle tõrketaluvust ja tõrketuvastust. 50. Genereeriv maatriks ja paarsuskontrolli maatriks on kaks tüüpi maatrikseid, 
mida kasutatakse kodeerimise tehnoloogias, et lisada tõrketuvastusmehhanisme ja 
parandada tõrketaluvust. Genereeriv maatriks on maatriks, mille abil saab luua 
kooditud sõnumi algse sõnumi koopia, millel on lisatud tõrketuvastusmehhanisme. 
Paarsuskontrolli maatriks on maatriks, mille abil saab kontrollida, kas kodeeritud 
sõnum on tõrgeteta. Kui kodeeritud sõnum ei vasta paarsuskontrolli maatriksile, siis
tähendab see, et sõnumis esineb tõrge ja see tuleb parandada. 51. Bitisegajaid kasutatakse digitaalsete signaalide segamiseks, et luua uus signaal,
mis sisaldab algse signaali informatsiooni ja müra või häiringuid. Bitisegajaid 
kasutatakse sageli raadiosageduste seadmetes, et lisada müra või häiringuid 
signaali, et testida seadme tõrketaluvust ja tõrketuvastust. 52. ISO/OSI (International Organization for Standardization/Open Systems 
Interconnection) mudel ja TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) 
mudel on mõlemad arhitektuurimudelid, mis kirjeldavad, kuidas andmeid saab 
edastada üle arvutivõrkude. ISO/OSI mudel koosneb kaheksast kihist, mis 
vastutavad andmete edastamise eest erinevatel tasanditel. TCP/IP mudel koosneb 
neljast kihist, mis vastutavad andmete edastamise eest erinevatel tasanditel.  ISO/OSI mudel:


 Füüsiline kiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest füüsilisel tasandil, 
näiteks kaabli või radiotee kaudu. Selle kihti seadmed on näiteks modems ja 
kaablipistikud.  Andmeülekande kiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest 
ülekandetee kaudu. Selle kihti seadmed on näiteks lüüsipistikud ja 
raadioseadmed.  Ühenduse kiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest ülekandetee 
vahel ja tagab, et andmed jõuaksid õigele sihtkohale. Selle kihti seadmed on 
näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.  Töövoo kiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest töövoo tasandil ja 
tagab, et andmed jõuaksid õigele sihtkohale õiges järjekorras. Selle kihti 
seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.  Esinduskiht: see kiht vastutab andmete esindamise eest ülekandetee kaudu. 
Selle kihti seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.  Sessioonikiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest sessiooni tasandil 
ja tagab, et andmed jõuaksid õigele sihtkohale õiges järjekorras. Selle kihti 
seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.  Transportkiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest transporttasandil 
ja tagab, et andmed jõuaksid õigele sihtkohale õiges järjekorras. Selle kihti 
seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.  Andmekiht: see kiht vastutab andmete esitamise eest ülekandetee kaudu. 
Selle kihti seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed. TCP/IP mudel:  Linkkiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest füüsilisel tasandil, 
näiteks kaabli või radiotee kaudu.  Internetkiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest interneti tasandil ja 
tagab, et andmed jõuaksid õigele sihtkohale õiges järjekorras. Selle kihti 
seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.   Transportkiht: see kiht vastutab andmete edastamise eest transporttasandil 
ja tagab, et andmed jõuaksid õigele sihtkohale õiges järjekorras. Selle kihti 
seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.  Rakenduskiht: see kiht vastutab andmete esitamise eest ülekandetee kaudu 
ja tagab, et andmed jõuaksid õigele sihtkohale õiges järjekorras. Selle kihti 
seadmed on näiteks lüüsipistikud ja raadioseadmed.  Iga mudeli kiht vastutab erineva tasandi eest andmete edastamisel üle 
arvutivõrgu. Füüsiline kiht vastutab füüsilise ühenduse eest, internetkiht 
vastutab interneti ühenduse eest jne. Rakenduskiht vastutab lõpliku 
andmeedastuse eest ja tagab, et andmed jõuavad õigele sihtkohale õiges 
formaadis. 53. Arvutivõrk on kogum seadmetest, mis on ühendatud üksteisega andmete 
edastamiseks. Host on arvutivõrgus olev seade, mis suudab andmeid vastu võtta ja 
edastada teistele seadmetele. Internet on aga suur arvutivõrk, mille kaudu saavad 
erinevad arvutid üle maailma ühendatud ja andmeid edastada.


54.Füüsiline aadress on unikaalne aadress, mis tähistab füüsilist seadet 
arvutivõrgus. See võib olla näiteks MAC aadress (Media Access Control), mis on 
seadme füüsiline aadress, mis on tavaliselt kaablite või radiotee kaudu ühendatud 
seadmetes. MAC aadress on 48-bitine number, mis on unikaalne igale seadmele ja 
seda kasutatakse andmete edastamiseks arvutivõrgus. 55. Ethernet (IEE802.3) on standardne andmeedastusprotokoll, mida kasutatakse 
enamikes arvutivõrkudes. Etherneti kaadri struktuur sisaldab järgmisi välju:  Preambul: see on kaadri alguses olev seeria bittides, mis annab märku, et 
järgnev teave on Etherneti kaader.  MAC aadressid: need on kaadri alguses olevad kahe MAC aadressi väljad, mis
näitavad kaadri saatja ja sihtkoha MAC aadresse.  Tüüp: see on kaadri keskel olev väli, mis näitab, millist tüüpi andmeid kaader 
sisaldab.  Andmed: see on kaadri keskel olev väli, mis sisaldab edastatavaid andmeid.  CRC (Cyclic Redundancy Check): see on kaadri lõpus olev väli, mis sisaldab 
andmete kontrollsummat, mida kasutatakse tõrketuvastuseks.  Meediumi jagamine on tehnoloogia, mis võimaldab ühe meediumi kaudu 
ühendatud seadmetel andmeid jagada. ALOHA on üks meediumi jagamise 
tehnoloogia, mis võimaldab seadmetel andmeid jagada ühe meediumi kaudu 
juhuslikult. CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection) 
on teine meediumi jagamise tehnoloogia, mis võimaldab seadmetel andmeid 
jagada ühe meediumi kaudu juhuslikult 56. Meediumi jagamine on tehnoloogia, mis võimaldab ühe meediumi kaudu 
ühendatud seadmetel andmeid jagada. ALOHA on meediumi jagamise tehnoloogia, 
mis võimaldab seadmetel andmeid jagada ühe meediumi kaudu juhuslikult. See 
töötab nii, et seade saadab andmeid meediumile ja ootab, kas need jõuavad 
sihtkohta. Kui andmed jõuavad sihtkohta, siis saatja teavitab teisi seadmeid, et 
andmed jõudsid sihtkohta ja teised seadmed saavad alustada oma andmete 
edastamist. Kui andmed ei jõua sihtkohta, siis saatja teavitab teisi seadmeid, et 
andmed ei jõudnud sihtkohta ja teised seadmed peavad ootama, kuni meedium on 
jälle vaba, enne kui saavad oma andmeid edastada. CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection) on meediumi 
jagamise tehnoloogia, mis võimaldab seadmetel andmeid jagada ühe meediumi 
kaudu juhuslikult. See töötab nii, et seade kontrollib, kas meedium on vaba, enne 
kui alustab andmete edastamist. Kui meedium on vaba, siis seade alustab andmete 
edastamist. Kui meedium on hõivatud, siis seade ootab, kuni meedium on jälle 
vaba, enne kui alustab andmete edastamist. CSMA/CD lisab tõrketuvastuse mehhanismi, mis võimaldab seadmetel tuvastada, 
kui andmed ei jõua sihtkohta. Kui andmed ei jõua sihtkohta, siis seade teavitab teisi


seadmeid, et andmed ei jõudnud sihtkohta ja teised seadmed peavad ootama, kuni 
meedium on jälle vaba, enne kui saavad oma andmeid edastada. CSMA/CD on 
tõrketõhusam kui ALOHA, kuna see lisab tõrketuvastuse mehhanismi. 57. Kanalikihi seadmed on seadmed, mis töötavad arvutivõrgu kanalikihis ja 
vastutavad andmete edastamise eest ühe või mitme seadme vahel. Kommutaator 
on kanalikihi seade, mis suudab andmeid edastada ühest seadmest teise. See 
võimaldab seadmetel andmeid edastada erinevate meediumite kaudu, näiteks 
kaabli või radiotee kaudu. Võrgu segmenteerimine on protsess, mille käigus 
arvutivõrk jagatakse väiksemateks osadeks, mida nimetatakse segmentideks. See 
võimaldab andmetel edastada kiiremini ja tõrketõhusamalt. 58. Võrgukihi aadress on unikaalne aadress, mis tähistab seadet arvutivõrgus. IP 
aadress (Internet Protocol address) on üks tüüp võrgukihi aadress, mis kasutatakse 
internetis. IPv4 datagramm on pakett, mis sisaldab andmeid, mida edastatakse 
internetis. See sisaldab järgmisi välju:  Sihtkoha IP aadress: see on väli, mis näitab, kuhu andmed peavad jõudma.  Saatja IP aadress: see on väli, mis näitab, kust andmed pärinevad.  Protokoll: see on väli, mis näitab, millist protokolli andmed järgivad.  Andmed: see on väli, mis sisaldab edastatavaid andmeid. 59. Võrgukihi seadmed on seadmed, mis töötavad arvutivõrgu võrgukihis ja 
vastutavad andmete edastamise eest ühe või mitme seadme vahel. Marsruuter on 
võrgukihi seade, mis suudab andmeid edastada ühest seadmest teise erinevate 
võrkude vahel. Võrgu levidomeenideks jaotamine on protsess, mille käigus 
arvutivõrk jagatakse väiksemateks osadeks, mida nimetatakse domeenideks. See 
võimaldab andmetel edastada kiiremini ja tõrketõhusamalt. 60. Diskreetimissagedus on mõõtühik, mis näitab, kui tihti arvutivõrk edastab 
andmeid. See sõltub sellest, kui palju andmeid arvutivõrk saab korraga edastada. 
Minimaalne vajalik diskreetimissagedus sõltub arvutivõrgu konfiguratsioonist ja 
sellest, millist tüüpi andmeid arvutivõrk edastab. Näiteks videovoogude 
edastamiseks võib vaja minna suuremat diskreetimissagedust kui tekstifailide 
edastamiseks. Diskreetimissageduse suurendamine võimaldab arvutivõrgul 
edastada rohkem andmeid kiiremini, kuid see võib ka võrku rohkem koormata. 
Seetõttu on oluline valida õige diskreetimissagedus, mis vastab arvutivõrgu 
vajadustele. 61. Signaali kvantimine on protsess, mille käigus analoogsignaal muudetakse 
digitaalsignaaliks. See tähendab, et analoogsignaali järjestikused väärtused 


muudetakse kvantitatiivseteks väärtusteks, mis edastatakse digitaalsignaali kujul. 
Kvantimine võimaldab signaali edastada digitaalsignaali kujul, mis on tõrketõhusam
ja võimaldab seda salvestada ja töödelda arvutites. 62. Signaali kvantimise nivoo ja koodi bittide arv on omavahel seotud. Nivoo 
tähendab, kui palju erinevaid kvantitatiivseid väärtusi signaali saab edastada. Koodi
bittide arv tähendab, kui palju bittide kasutatakse iga kvantitatiivse väärtuse 
edastamiseks. Kui nivoo suureneb, siis suureneb ka koodi bittide arv, sest 
rohkemate erinevate kvantitatiivsete väärtuste edastamiseks on vaja rohkem 
bittide kasutamist. Samas, kui koodi bittide arv suureneb, siis suureneb ka nivoo, 
sest rohkemate bittide kasutamisega saab edastada rohkemate erinevate 
kvantitatiivsete väärtuste kaudu. 63. Kvantimismüra on viga, mis tekib signaali kvantimise protsessis. See tähendab, 
et kvantitatiivsed väärtused, millele signaal muudetakse digitaalsignaaliks, ei vasta 
täpselt algsest analoogsignaalist pärit väärtustele. Kvantimismüra mõõtühik on dB 
ja see näitab, kui suur on kvantimismüra suhe algsest signaali tugevusest. 64. Signaali kvantimisel kompressiooni (A-law) kasutatakse, et vähendada koodi 
bittide arvu, mida kasutatakse kvantitatiivsete väärtuste edastamiseks. See 
tähendab, et kompressioon võimaldab edastada sama informatsiooni väiksema 
hulga bittidega. Kompressioon võimaldab ka vähendada kvantimismüra taset, sest 
väiksem koodi bittide arv tähendab väiksemat tõenäosust, et kvantitatiivsed 
väärtused ei vasta täpselt algsest analoogsignaalist pärit väärtustele. Kompressioon
on eriti oluline, kui edastatav informatsioon on suur ja bittide arv, mida saab 
kasutada selle edastamiseks, on piiratud. Kompressioon võib olla erinevatel kujul, näiteks A-law, mu-law jne. A-law on 
standard, mis on levinud Euroopas ja Aasias, samas kui mu-law on standard, mis on 
levinud Ameerikas ja Jaapanis. A-law ja mu-law on kompressioonimoodulid, mis 
kasutavad logaritmilist skaalat, et vähendada bittide arvu, mida kasutatakse 
kvantitatiivsete väärtuste edastamiseks. Mõlemad moodulid töötavad sarnaselt, 
kuid erinevad skaalade ja konstantide väärtuste poolest. 65. Passiivne ristmodulatsioon (PIM – Passive Intermodulation) on viga, mis tekib 
siis, kui kahe või enama sagedusribal paikneva signaali kokkupuutel tekib kolmas, 
kõrgeim sagedusribal paiknev signaal. Passiivne ristmodulatsioon on põhjustatud 
passiivsetest seadmetest, näiteks ühenduskaablidest, liitmikest ja filtritest, mis ei 
ole projekteeritud selleks, et toota signaale. Passiivne ristmodulatsioon võib 
põhjustada signaali häirimist ja sellega seotud tõrkeid.


66. Passiivset ristmodulatsiooni (PIM) põhjustavad välised tegurid, mis mõjutavad 
teatud tüüpi raadioside antenne ja seadmeid. PIM tekib siis, kui kahe või enama 
raadiosignaali kokkupõrkumisel tekib uus, võõras signaal. See võõras signaal võib 
põhjustada häireid ja põhjustada raadioside seadmete töös tõrkeid. PIM tekib 
tavaliselt siis, kui kahe erineva raadiosignaali tugevused on väga lähedased ja 
nende tööfrekventsid on lähedased. 67. Kõige olulisem järk passiivse ristmodulatsiooni jaoks on teine järk. Teise järgu 
PIM on tavaliselt kõige tõsisem ja seda on kõige raskem kõrvaldada. See on tingitud 
asjaolust, et teise järgu PIM signaal on tavaliselt väga tugev ja sellel on väga lai 
tööfrekvents. See tähendab, et see võib mõjutada paljusid erinevaid raadioside 
seadmeid ja antenne. 68. Signaal faasorkujul on graafiline esitus, mis näitab signaali faasi muutust aja 
jooksul. Konstellatsioonidiagramm on graafiline esitus, mis näitab signaali tugevuse 
ja faasi muutust aja jooksul. Konstellatsioonidiagramm on sageli kasutatav 
digitaalsete modulatsioonivormide analüüsimiseks, näiteks quadrature amplitude 
modulatsiooni (QAM) ja phase shift keying (PSK) modulatsiooni. 69. Süsteemi mõiste viitab seadmele, süsteemile või süsteemile, mis teostab teatud
ülesande või töötleb teatud sisendit ja annab selle tulemusel teatud väljundi. 
Lineaarne süsteem on süsteem, mille töötlemisel on sisendi ja väljundi vaheline 
seos lineaarne. See tähendab, et süsteemi väljund on sisendi suhtes 
proportsionaalne ja süsteemi väljund ei sõltu ajast. 70. Süsteemi impulsskaja on graafiline esitus, mis näitab, kuidas süsteem reageerib 
üheimpulsilise sisendi suhtes. Sageduskarakteristik on graafiline esitus, mis näitab, 
kuidas süsteem reageerib erinevate sageduste suhtes. Impulsskaja ja 
sageduskarakteristik on omavahel seotud, kuna impulsskaja on 
sageduskarakteristiku Fourier-transformatsioon. 71. Komplekstakistus ehk impedants on elektromagneetilise seadme või süsteemi 
vastupanuvõime ja faasivahe sisendi ja väljundi suhtes. Impedants on tavaliselt 
esitatud kompleksarvuna, mis koosneb reaalsest ja imaginaarsest osast. Reaalne 
osa esindab takistust ja imaginaarne osa esindab indutseeritavat jõudu. 72. Klemm on seade, millega saab ühendada elektriliine või -juhtmeid. Port on 
sisend- või väljundühendus elektroonilises seadmes või arvutis. Multiport on seade, 


millel on mitu sisend- või väljundühendust. Multiporte kasutatakse tavaliselt 
seadmete ühendamiseks või andmete vahetamiseks. 73. Hulkpordi S-parameetrid on mõõtmised, mis näitavad, kuidas hulkpordi sisend ja
väljund reageerivad erinevatele sagedustele. Hulkpordi S-parameetrid on tavaliselt 
esitatud kompleksarvudena ja need on: S11, S12, S21 ja S22. S11 parameeter 
näitab sisendi ja väljundi suhet, kui sisend on seotud väljundiga. S12 parameeter 
näitab sisendi ja väljundi suhet, kui sisend on seotud väljundist eraldatud massiga. 
S21 parameeter näitab sisendi ja väljundi suhet, kui väljund on seotud sisendiga. 
S22 parameeter näitab sisendi ja väljundi suhet, kui väljund on seotud sisendist 
eraldatud massiga. 74. Pingeimpulssi spekter on graafiline esitus, mis näitab pingeimpulsi tugevuse ja 
sageduse suhet. Liinikoodi spekter on graafiline esitus, mis näitab liinikoodi 
tugevuse ja sageduse suhet. Mõlemad spektrid on kasulikud, et mõista, kuidas 
impulss või liinikood reageerivad erinevatele sagedustele. 75. Diferentsiaalsed liinikoodid on liinikoodid, mille sisend ja väljund on ühendatud 
diferentsiaalselt. See tähendab, et sisend ja väljund on ühendatud 
vastandpooldesse ja sageduse sõltumatud. Bifaassed liinikoodid on liinikoodid, mille
sisend ja väljund on ühendatud bifaasiliselt. See tähendab, et sisend ja väljund on 
ühendatud samapoolsesse, kuid sageduse sõltumatud. M-positsioonilised liinikoodid
on liinikoodid, mille sisend ja väljund on ühendatud M-kujuliselt. See tähendab, et 
sisend ja väljund on ühendatud nii samapoolsesse kui vastandpooldesse. 76. Modulatsiooni mõiste viitab protsessile, mille käigus muudetakse teatud 
sisendsignaali omadusi, et saada uus, moduleeritud signaal. Modulatsiooni põhjused
võivad olla erinevad, näiteks:  Andmete edastamine raadiosignaali abil  Andmete edastamine arvuti või muude seadmete vahel  Signaali tugevuse reguleerimine erinevate töötingimuste jaoks  Signaali kandvuse laiendamine, et saada parem katvus või suurem 
andmeedastuse kiirus  Signaali kvaliteedi parandamine, vähendades häireid ja müra.  Modulatsioonivorme on palju erinevaid, näiteks amplituudimodulatsioon (AM),
frequentsimodulatsioon (FM), phase shift keying (PSK) ja quadrature 
amplitude modulatsioon (QAM). Valitud modulatsioonivorm sõltub tavaliselt 
andmete tüübist ja edastamise eesmärgist.


77. Erinevad modulatsiooniviisid jagunevad tavaliselt kahte suurde rühma: 
analoogmodulatsioon ja digitaalmodulatsioon. Analoogmodulatsioon on 
modulatsioonivorm, mis muudab sisendsignaali analoogiliselt, tavaliselt amplituudil 
või sagedusel. Analoogmodulatsioonivorme on näiteks amplituudimodulatsioon (AM)
ja frequentsimodulatsioon (FM). Digitaalmodulatsioon on modulatsioonivorm, mis 
muudab sisendsignaali digitaalselt, tavaliselt läbi binaarsete andmete. 
Digitaalmodulatsioonivorme on näiteks phase shift keying (PSK) ja quadrature 
amplitude modulatsioon (QAM). 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus tähendab nende 
vastupanuvõimet häiretele ja müra mõjule. Üldiselt on digitaalmodulatsioonivormid 
häirekindlamad kui analoogmodulatsioonivormid, kuna need suudavad töötada 
väiksemate signaaltugevustega ja väiksema müra tasemega. Samuti on paljud 
digitaalmodulatsioonivormid töökindlamad, kuna nad suudavad töötada ka siis, kui 
andmed on katki või puuduvad. 79. GNSS (Global Navigation Satellite System) on süsteem, mis kasutab GPS (Global
Positioning System) ja teisi sarnaseid satelliitnavigatsioonisüsteeme, et määrata 
asukoht ja aeg maailma igas kohas. GNSS-i kasutatakse tavaliselt asukoha ja kiiruse
määramiseks, aga ka aja sünkroniseerimiseks ja andmeedastuseks. 80. GNSS tehnoloogiaid ei saa tavaliselt kasutada siseruumides positsioneerimiseks,
sest GNSS-i töös kasutatavad satelliidid on väga kaugel ja nende signaali tugevus 
on väike. Siseruumides takistavad tavaliselt seinad, laed ja mööbel signaali 
tungimist, mis tähendab, et GNSS ei saa töötada tõhusalt. Samuti võivad 
siseruumides olla muid tegureid, nagu elektromagneetiline müra ja võimsad 
raadiosignaalid, mis võivad segada GNSS-i tööd. 81. GNSS tehnoloogiate (PPP, RTK) täpsuse suurendamiseks on mitmeid võimalusi:  Suurendada GNSS-i vastuvõtja tundlikkust: GNSS-i täpsus sõltub otseselt 
sellest, kui tugev on satelliidi signaal. Seetõttu on oluline kasutada GNSS-i 
vastuvõtjat, mis suudab vastu võtta väikese tugevusega signaale.  Kasutada rohkem satelliite: GNSS-i täpsus sõltub otseselt sellest, kui palju 
satelliite saab vastuvõtja jälgida. Seetõttu on oluline kasutada GNSS-i 
vastuvõtjat, mis suudab jälgida võimalikult palju satelliite.  Kasutada GNSS-i täpsust parandavaid tarkvararakendusi: GNSS-i täpsuse 
parandamiseks on olemas erinevaid tarkvararakendusi, mis suudavad 
parandada GNSS-i täpsust erinevate tegurite, näiteks müra ja häirete tõttu.  Kasutada GNSS-i täpsust parandavaid seadmeid: GNSS-i täpsuse 
parandamiseks on olemas erinevaid seadmeid, näiteks raadiobaasjaamad ja 


korrektsioonisaatjad, mis suudavad parandada GNSS-i täpsust erinevate 
tegurite, näiteks müra ja häirete tõttu.  Kasutada GNSS-i täpsust parandavaid töömeetodeid: GNSS-i täpsuse 
parandamiseks on olemas erinevaid töömeetodeid, näiteks PPP (Precise Point
Positioning) ja RTK (Real Time Kinematic), mis suudavad parandada GNSS-i 
täpsust erinevate tegurite, näiteks müra ja häirete tõttu.