kontrolliga oma bilansi likviidsuse jälgimisel. Kontroll oma bilansi üle on iga keskpanga keskne funktsioon, mis on tähtsam kui lühiajaliste intresside määramine. (Bordo 2013) 2. EESTI PANK Eesti Pank on 1919.aastal asutatud Eesti Vabariigi keskpank. Pärast nõukogude okupatsiooni jätkas taastatud Eesti Pank tegevust 1.jaanuaril 1990. Aastast 2004, mil Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga, on Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige. EKPSi moodustavad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu riikide keskpangad. 2011.aasta algul ühines Eesti euroalaga ja võttis käiberahana kasutusele euro. Ühtlasi sai Eesti Pangast eurosüsteemi kaheksateistkümnes liige. Eurosüsteem koosneb EKPst ja euro kasutusele võtnud riikide keskpankadest. (Eesti Pank 2013) Eurosüsteemi põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Eesti Pank aitab kaasa euroala rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele Eestis.
riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis toimuva kohta ning võimaldavad krediidiasutustele lähemat kontakti keskpangasüsteemiga. Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. Euroopa Keskpank moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad koos. Alates 1999. aasta jaanuarist, mil esimesed üksteist Euroopa Liidu riiki võtsid kasutusele ühisraha euro, vastutab Euroopa Keskpank euroalasse kuuluvate riikide rahanduspoliitika eest. (Eurosüsteem...2013) Euroopa Keskpanga otsustusorganid Euroopa Keskpanga presidendiks on alates 1.novembrist 2011 itaallane Mario Draghi,
5 Euroopa Keskpanga juhtpõhimõtted ja strateegia. 5.1 Euroopa Keskpanga tegevuse juhtpõhimõtted • Sõltumatus – EKP ja europiirkonna rahvuslikud keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi juhtnööre saada või otsida väljaspool nimetatud asutusi. • Vastutuse põhimõte • Läbipaistvuse põhimõte – aruandekohustus, esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande, milles käsitletakse EKPSi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat • EKP nõukogu hääletusreeglid – hääletus toimub rotatsioonisüsteemis, Euroala esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus.
presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest. EKP ja Euroopa Keskpankade süsteem (EKPS) asutati põhikirja alusel 1. juunil 1998. EKP moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad EKP ja riikide keskpangad koos. EKP tähtsaim ülesanne on hoida inflatsioon madala ja stabiilsena. Selleks jälgib EKP hoolikalt euroala majandusarengut ja püüab seda otsuste tegemisega mõjutada. EKP kolm otsustusorganit on: · EKP nõukogu, · EKP juhatus, · EKP üldnõukogu. Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koosneb Euroopa Keskpanga juhatuse liikmetest ja euroala riikide keskpankade presidentidest.
kui need kaebused puudutavad EL-ga seotud küsimusi. – Sellised kaebused saab esitada riiklikele või regionaalsetele ombudsmanidele või petitsioonikomisjonidele parlamendis või piirkondlikes volikogudes. EUROOPA KESKPANK • EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. • Euroala moodustavad need 18 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Eesmärgid • EKPSi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus. • Peale selle, "ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab EKPS ühenduse üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata ühenduse eesmärkide saavutamisele. EKPSi põhiülesanded • määratleda euroala rahapoliitika ja rakendada seda; • teostada välisvaluutatehinguid; • hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve (portfellihaldus); • edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.
Eesti Panga ülesanded on: - Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; - ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; - maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; - maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; - Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige. EKPSi liikmena teeb Eesti Pank finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd teiste ELi liikmesriikide keskpankade ja Euroopa Keskpangaga. - raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele (väljaandmine) kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; - Eesti maksebilansi (statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga) koostamine oma
aastal Slovakkia, 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine ning uue riigiülese institutsiooni, EKP loomine oli Euroopa pika ja keerulise lõimumisprotsessi verstapostiks. • Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. • EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) asutati põhikirja alusel 1. Juunil 1998. EKP moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad EKP ja riikide keskpangad koos. EKP on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel tegutsev juriidiline isik. EKP presidendiks on itaallane Mario Draghi, EKP-d juhib EKP Nõukogu, kuhu kuuluvad 6 juhatuse liiget (sh president ja asepresident) ja euroala keskpankade (19) presidendid. Nõukogu kohustused: • võtta vastu eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid; • määratleda euroala rahapoliitika
juhib president, keda aitavad seitse asepresidenti, nende hulgas esimese asepresidendina liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Liidu Kohus jälgib sõltumatu võimuna Euroopa eeskirjade täitmist, et ühiseid eeskirju tõlgendataks ja kohaldataks igas riigis ühtmoodi. Euroopa Keskpank reguleerib Euroopa ühisraha euro kogust ja vastutab selle stabiilsuse eest. Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ühendab Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpangad. EKPSi ülesandeks on määrata kindlaks liidu rahanduspoliitika ja viia seda ellu; ainult EKPSil on õigus anda liidus luba pangatähtede ja müntide emissiooniks. Kontrollikoja ülesanne on kontrollida Euroopa Liidu tulude ja kulude õigus- ja korrapärasust ning finantsjuhtimise usaldusväärsust. Euroopa Liidus tegutsevad ka n-ö nõuandvad organid nagu: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee. Eraldi tuleb nimetada Euroopa Investeerimispanka, mis on Euroopa Liidu
annaabi.ee 
