KOV mõjutab nii esmase kui teisese õiguse kaudu. EL toimimise leping sis KOV-t õigustavaid, kohustavaid ning järgivad õigusnorme. Kõige tähtsamates regulvahenditeks sekundaar-sel tasandil on direktiivid, mida tuleb rak rahvuslikus õ-s ja mis mõj nii KOV-e üksuste tegevust. Siseriiklikku õ-st tuleb tõlgendada EL õigusnormi valguses ja selle eesmärkide kohaselt. EN raames sõlmit rv-d lepingud: EKOV harta (EKOH). EKOH määr kindlaks OV kui organisatsprints-i ja tunnust E OVkorporats-del OVõ-te olemasolu. Otsustusõigus jääb riigile. Sisuliselt PS 14. ptk standard. o EKOH KOV-e üksuse tegevuses osalemise õ-t käsitlev lisaprotokoll (EE rat 2011) o Terr-te kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö E raamkonvents ja selle lisaprotok tunnust kohalike ja regionaalete võimuorganite õ-t teha
EL õigus, mis on ülimuslik PS suhtes, on seadnud kohalikele omavalitsustele mitmeid õigusi ja kohustusi. EL esmases õiguses väljendub see EL toimimise lepingu artikli 39 lõikes 4, artiklites 86 ja 87. Teisest õigusest võib tuua näita direktiivist 94/80/EÜ, mis kehtestab korra õiguse valida ja olla valitud EL kodanike poolt, kes elavad alaliselt teises liikmesriigis. 9.2. Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud: Euroopa kohaliku omvalitsuse harta (EKOH) on Euroopa Nõukogu tasandil 1988.a sõlmitud multilateraalne rahvusvaheline leping, mille sätted seovad sellele alla kirjutanud liikmesriike. EL organid ei ole selle lepinguga seotud, kuna see oranisatsioon ei kuulu hartale allkijutanute hulka. EKOH määrab kindlaks omalitsuse kui organisatsiooniprintsiibi ja tunnustab Euroopa omavalitsuskorporatsioonidel omavalitsusõiguste olemasolu, jätab aga igale riigile õiguse nense korrladuse üle otsustada. Sisult vastab EKOH suurel määral PS 14
komisjonide moodustamise õigus valituse liikmete, ametnike süütegude uurimiseks Umbusaldusavaldus: 4ndik volikogust. Ühiskondlik: erakondade, survegruppide jne kt (KOV tegevuse analüüs, avalikuse tähelepanu) Riiklik järelvalve- ametisutuste poolne nt asutus, ametnik kt, mittesub. ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega. KOVi üle- maavanem (ükikaktid ja haldustoimingud, riigivara kasutamise otstarbekkus- Riigikt ettepanek, riiklike ül täitmine) ja ametid, inspektsioonid (nt maaamet maareformil) Arvestuskt- haldusorganisatsioonist väljas asuva organi kt majandustegevuse seaduslikkuse, otstarbe kohta. Võib ka inertne olla- Riigikontroll ka SA kui KOV asutaja ja AÜ, milles KOVil on
territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise arvamises või haldusüksuse haldusüksuse piiride korrigeerimises vastavalt maakorraldus- ja ehitamisplaneerimisvajadusele. Intensiivsust hinnatakse ka selle järgi, kui mitut haldusüksust need puudutavad. Kui on suurem muutus näiteks haldusterritoriaalne reform, on vaja järgida KOV põhiseaduslikku garantiid. Näiteks ei tohi vastavalt PS 128 ja EKOH art-le 5 KOVÜ piire muuta nende arvamust kuulamata. Tuleb eristada asjaomase volikogu algatatud vabatahtlikke ja VV algatatud territoriaalseid sundmuudatusi. Ter. Muudatustega peab kaasnema elanike arvamuse väljaselgitamine (v.a piiride korrigeerimisel vastavalt maakorraldus-või ehitusplaneerimisvajadustele) mille ulatus ja kord tuleb kehtestada: asjaomase volikogu poolt kooskõlas ETHS-s sätestatud alustega-volikogu poolt
OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ XI Kohalik omavalitsus Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) KOKS; 3) Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta (EKOH). 1. KOV mõiste. Riikliku omavalitsuse teooria vs kogukonna teooria. KOV on riikliku territoorimi haldusjaotusel põhinev üksus, millel on õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Riikliku omavalitsuse teooria: KOV on üheks riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, teiste sõnadega e. riigivalitsemise eriliik. Selle teooria järgi on kõik võimuvolitused KOV-le andnud riik ning võimuvolituste allikaks on riigivõim.
seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole 20-ne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. PS § 152: Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Vahetu kaitse (PSJKS § 7; EKOH art. 11): volikogul on õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus PS-s vastuolus olevaks, või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV-i põhiseaduslike tagatistega. NB! PSJKS § 7 ei anna KOV volikogule õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt RKPJK o 21
Linnaosad on moodustatud näiteks Tallinnas ja Kohtla-Järvel ning mõned vallad on moodustanud osavaldasid. 14.4. KOV organid PS § 156 kohaselt on kohaliku omavalitsuse esinduskoguks volikogu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) kohaselt kehtestab iga kohaliku omavalitsuse üksus põhimääruse, kus täpsustatakse struktuuriüksuste vastutus ja töökorraldus. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) kohaselt peab igal kohaliku omavalitsuse üksusel olema valitav esinduskogu - volikogu. EKOH ei nõua täidesaatva organi olemasolu. KOKS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kaks organit: nii volikogu, kui ka valitsus. Seega, KOV juhtimine toimub kahetasandiliselt. Volikogu määrab omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ning tema pädevuses on kõige tähtsamate kohaliku elu küsimuste otsustamine. Volikogu valitakse neljaks aastaks, v.a
annaabi.ee 
