Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Keha või ainekoguse (TD süsteemi) siseenergia U saame, lahutades koguenergiast süsteemi kui terviku mehaanilise energia. U = Ekogu - Emeh . Aine siseenergia on tema osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustusel. Ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant. Termodünaamika I printsiip : aine mingile kogusele antud soojushulk Q (või: olemasoleva soojushulga Q muutus Q ) põhjustab siseenergia kasvu U ja võimaldab paisumisel teha tööd A . Q = U + A . TD I printsiip on oma olemuselt energia jäävuse seadus
(Põhjendada). A=F ∙ s ∙ cosα , kus A on tehtav töö, m keha mass, g raskuskiirendus ning s läbitud teepikkus. Raskusjõud on suunatud allapoole, s on suunatud horisontaalselt mööda maapinda, seega on raskusjõu töö 0, kuna cos90 o = 0. 17. Keha massiga m langeb vabalt kõrguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, lõpus, suvalisel ajahetkel vahepeal). Enne langemise algust on kehal ainult potentsiaalne energia, sest ta ei liigu, st alguses Ekogu = Epot = mgh. Lõpus pole kehal enam kõrgusest tingitud potentsiaalset energiat, on vaid liikumisest saadud kineetiline energia, st m∙ v 2 Ekogu = Ekin = 2 , kogu potentsiaalne energia muutub kineetiliseks. m∙ t 2∙ g 2 2mgh Suvalisel hetkel v = v0 + at = gt, st Ekin = 2 ; Epot = 2 m∙ g 2∙ t 2 = h
lapse seaduslikud vanemad.Bioloogilisest isast,kes tunnistab oma isadust,saab ka juriidiline lapse isa.SOTSIAALNE VANEMLUS-enamasti bioloogilised vanemad,kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele.Uuspers on tavaliselt üks abikaasadest nii lapse bioloogiline vanem kui ka sotsiaalne vanem,teine- kasuisa/ema on ainult sotsiaalne.MINNALASKEV kasvatus-Kus armastust ei jätku lapsele.Vanemad peava doma tarbeid tähtsamaks kui lapse omi.Kulutataks ekogu enegia iseendale mite lapse jaoks...Hoolitakse ainult iseendast.Lapsel puuduvad piirid. HELLITAV-vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove.Nad ei saada last magama vaid küsivad kas ta soovib mina magama.Teevad lapsele ette-taha asjad ära nii et läpsele kõik iseenesest kättte tuleb.lapse ära hellitsmina eon halb, sest see mõuab tulevikus tema hakkama aamist.AUTORITAARNE- piirid on aga armastust ei ole.Arvaai et nii saab aint last valmistada eees olevaks eluks.Vanema
v süsteemidevaheline kiirus c valguse kiirus Aegruum, sündmus ja intervall S intervall L ruumiline kaugus kahe punkti vahel t aeg kahe sündmuse vahel c valguse kiirus Massi olenevus kiirusest. Seisuenergia ja koguenergia. Neljas absoluutne jäävusseadus m mass (kogumass) kinemaatiline tegur m0 seisumass Ekin kineetiline energia mkin kineetiline mass k võrdetegur v kiirus(e suurus) c valguse kiirus E0 seisuenergia E energia Ekogu koguenergia Tuumaenergia m massidefekt Z prootonite arv tuumas N neutronite arv tuumas mp prootoni mass mn neutroni mass mtuum tuuma mass Eseose seoseenergia c valguse kiirus Eeri eriseoseenergia A massiarv 9 Üldrelatiivsusteooria g raskuskiirendus(e suurus) F jõud (suurus) mi inertne mass gravitatsioonikonstant M Maa mass mr raske mass
temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Keha või ainekoguse (TD süsteemi) siseenergia U saame, lahutades koguenergiast süsteemi kui terviku mehaanilise energia. U = Ekogu - Emeh . Aine siseenergia on tema osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustusel. Ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant. Näiteks ühe mooli ideaalgaasi siseenergia U = NA Ek = NA (i /2) k T = (i /2) R T, kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. Termodünaamika I printsiip : aine mingile kogusele antud soojushulk Q (või: olemasoleva
(tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Keha või ainekoguse (TD süsteemi) siseenergia U saame, lahutades koguenergiast süsteemi kui terviku mehaanilise energia. U = Ekogu - Emeh . Aine siseenergia on tema osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustusel. Ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant. Näiteks ühe mooli ideaalgaasi siseenergia U = NA Ek = NA (i /2) k T = (i /2) R T, kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. Termodünaamika I printsiip : aine mingile kogusele antud soojushulk Q (või: olemasoleva
aatomituumast koosneva süsteemi potentsiaalse energia kõver sõltuvana tuumade vahelisest kaugusest. Selline süsteem üritab võtta minimaalsema potentsiaalse energiaga olekut, st olekut, mille korral tuumade vaheline kaugus on ro. Kui süsteemile anda juurde energiat (temperatuuri tõus tähendab kineetilise energia suurenemist), siis võib tuumade vaheline kaugus muutuda – sellises piires nagu seda lubab potentsiaalse energia kõver – näiteks energia Ekogu korral hakkab süsteem võnkuma sellistes piires nagu energiatase Ekogu selle määrab. Kui süsteemile anda juurde väga palju energiat, siis tuumadest koosnev süsteem laguneb. Tänu asjaolule, et potentsiaalse energia auk on ebasümmeetriline, nihkub tuumade keskmine kaugus temperatuuri tõusul (ning energia suurenemisel) r0-st suuremaks. Kui nüüd on tegemist kehaga, mis koosneb väga paljudest
Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas
Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas
Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Keha või ainekoguse (TD süsteemi) siseenergia U saame, lahutades koguenergiast süsteemi kui terviku mehaanilise energia. U = Ekogu - Emeh . Aine siseenergia on tema osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustusel. Ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant. Näiteks ühe mooli ideaalgaasi siseenergia U = NA Ek = NA (i /2) k T = (i /2) R T, kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. Termodünaamika I printsiip : aine mingile kogusele antud soojushulk Q (või: olemasoleva soojushulga Q muutus Q ) põhjustab siseenergia kasvu U ja
annaabi.ee 
