poeemi ,,Triumfid" (,,Trionfi"), milles ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik - niisiis kuus üksteise üle võidutsevat triumfi. Selle teosega tegeles kirjanik surmani, kuid suri enne selle valmimist. Oma suurteoseks pidas Petrarca ladinakeelset eepost ,,Africa" (1342), mille teemaks on roomlaste võit Kartaago üle. Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal
E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja Sannazaro ,,Arkaadia" ,,Narruse kiitus" , mõtiskleb elumõtte ja ,,Euphes ja tema 12 ekloogi ,,Kõnekäänud" ja õnne üle Inglismaa" ,,Usalduslikud kõnelused" Essee - kunstipärane teadusliku, ühiskondliku või kirjanduskriitilise sisuga kirjutis Faabula- teose ,,Fiammetta"- Fortinbras-Norra F sündmustik ajalises ja Boccaccio, prints, kes tahab isa
Purgatoorium - rahu, vaikus, ainus koht selles teosed, kus inimesed arenevad, 7 pattu nõuavad puhastamist: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine, liiderlikkus. Paradiis - Beatrice endine armastajad ja teoloogilise tarkuse esindaja, seitse taevast Francesco Petrarca (1304-1374) Itaalia suurim lüürik (sonett); vastuoluline isiksus; Cicero isa, Vergilius vend. Looming: ladinakeelsed teosed: poeem "Africa"(1342) roomlaste võit Kartaago üle, 9 laulu, lõpetamata, 12 ekloogi (1346-1356), "Kuulsatest meestest" (1333) (Makedoonia Aleksander, Hannibal jt), päevik "Maailmapõlgusest"(1343) dialoog Püha Augustinuse ja Petrarca vahel. Itaaliakeelsed teosed: "Laulude raamat" (1470)366 luuletust: 317 sonetti (4+4+3+3; abba abba cdc dcd, abba abba ccd eed), 29 kantsooni, madrigale, sekstiine jne I madonna Laura eluajal; II pärast madonna Laura surma. Armastatu pole P-le mingisugune ingelnaine, vaid kehastab maise naise eluideaali.
Enamasti naisriimi kasutamine. Esimene ekloog (need olid nummerdatud) saavutas harmoonia. Hispaanias ta niiväga kõrvale ei jäänud, kui mujal. Ekloogid olid uudsed, kuid mitte kõvale kandunud Petrarcast. Idealiseeritud armastus, armastuse valu, kurbus, igatsus. Pikkus ei ole ekloogis ette antud, võib olla kuni kasvõi 3-4 lehekülge. Vorm aktualiseerius tänu itaalia kirjanikule Jacopo Samazaro. Tema teoses "Armaadia" oli proosateksti vahele kirjutatud 12 ekloogi. Euroopas oli kõige olulisem 16.sajandi keskel prantsuse luule. Seal oli toimunud riiklikul pinnal tõus, kuningas oli Francois I, tema õde oli Margarite Navarra. Need sõjad, mida kuningas pidas Itaalias, olid need mis innustasid luulet kirjutama Prantsusmaal. Tähtis on 7st aadlikust koosnev rühmitus Lyon'is, kes ei olnud mitte ainult kirjanduse loojad, vaid ka teoritiseerijad. Esimene kirjanduse manifest pärineb sellest ajast 1549 "Prantsuse keele kaitse ja ülistus"
8. Renessansi lüüriline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL, Shakespeare'i Sonetid), · Lüürikas toimus renessanslik pööre teistes Lääne-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas nt 15. saj keskel, Prantsusmaal ja inglismaal 16 sajand; Saksamaal alles 17. saj hakul. · Tunnete ja looduse ülistamine tegi populaarseks pastoraalse temaatika; eriti popiks ekloog karjaselaul, mis ulatub tegelt juba Vergiliuse aega. Uusaegse ekloogi algatas 11 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Dante, neid kirjutasid Petrarca ja Boccaccio, eriti tugeva tõuke andis selle levikule Jacopo Sannazaro (,,Arkaadia" nimeline pastoraalromaan 12 ekloogi). Inglismaal Edmind Spenser. · Prantsusmaal rühmitus ,,Plejaad" ,,Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Kutsuvad üles
Pöörang Hispaanias algab enam-vähem ühe raamatuga. 1543. Sellesse raamatusse kuulub kahe luuletaja looming Garcilaso de la Vega ja Juan Boscan. Hispaanias kõige varem väljaspool Itaaliat toimub renessansilik pööre. Garcilaso de la Vega eluiga oli üsna lühike (1501-1536) Oli pärit Toledo aadliperekonnast. Sisevastuolud, sattus keisri ees musta nimekirja. Pärast oli ta Napolis. Sai sealt kõige vahetumalt Itaalia renessansi mõjusid. Garcilaso de la Vega võttis ekloogi (egloga) hispaania keeles kasutusele. 3 ekloogi ja suht vähe sonette ka. Jätkab petrarcalikku joont, puhas armastus on esiplaanil. Väga mõjukad on tema ekloogid, küllaltki sarnased kantsoonidega. Ekloogides võib stroofe olla 14 värsirida, võib olla rohkem, mõnikord natuke vähem. Kantsoonid võivad olla väga mahukad. Garcilaso de la Vega luule pole rahvalik, on väga otsitud, peened kujundid, lauseline väljendus on keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid
Bukoolika e pastoraal e karjuseluule Kirjandusliku zanrina tekib hellenismiajal Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion ,,Idüll": teos, mis kirjeldab elu idealiseeritud looduses (sageli karjuste ja põllumeeste puhkehetki) Korduvad teemad: elu, selle rõõmud ja kurvad hetked, eriti seoses armastuse ja sõprusega Sageli esineb siin karjuste laulu (ka lauluvõistluste) kirjeldusi Mõjud rooma luulele: Vergiliuse Bucolica ehk 10 ekloogi 87. Mis on Anthologia Palatina? Enamik epigramme on meieni jõudnud 10.-13. saj-l koostatud kogumikus Anthologia Palatina (16 rmt, u 3700 luuletust) 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). (Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud) Arhailine ajajärk (24081 eKr) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89
saada katoliiklaseks. Teine romaaniliik on pastoraal romaan (rüütliromaani kõrval). 17. saj-l enam rüütliromaane ei kirjutata, Cervantese oma vist jäigi viimaseks. Pastoraalses romaanis eelkõige armastuse teema. Karjased, nende tunded looduse taustal. Tugevalt idealiseeritud, kõne ülev, haritud, tunded peened. Jacopo Sannazaro ,,Arkaadia" sai teedrajavaks. Annab klassikalise põhikuju. Iseloomulik pastoraalsele romaanile ka see, et sinna põimitud on palju luuletusi ekloogi kujul. Karjaste laulud, nende vastastikune kõne. Armastuse valu on peamine, mida väljendatakse. Hispaanias ka vägagi levinud. Hispaanias kirjutati eriti palju romaane, Itaalias vähem. Jorge de Montemagor ,,Diana" 1559 (?). selle zanri hilisemaid näiteid on Cervantes ise ,,Galatea" 1585. jäi pooleli, palju luuletusi sees. Philip Sidney (oli ka tähtsamaid sonetikirjanikke Spenceri ja Shakespeare
annaabi.ee 
