Saia katteks on peale majonees vahustatud toor- juustuga.Siis panin tuunikala, kurgi-tomati kuubikud, siis jälle 6 viilu röstsaia,tuunikala ning majonnesi-toorjuustu segu. Jälle 6 viilu röstsaia, majoneesi-toorjuustu segu, hakitud muna ning kaunistatud maitserohelise, karikakra, tomati, kurgi, kalamarjaga ning peale raputatud veel hakitud till. 10.Lastepärane võileib Koostised peaksid olema lastele sobivad, maitsvad ja isuäratavad. 11. Kuum võileib Serveeritakse iseseisva einena, kuid võib ka eel-või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs, selgete puljongite, püree-ja piimasuppide lisandina. Katteks on sulatatud juust, singikuubikud, riivitud juust ja porgnad. Ning panna võileivagrilli umbes 3-4 minutit. pildid Minu tehtud võileivad laeval. Pildid- krevetivõileivad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
maitserohelise, karikakra, tomati, kurgi, kalamarjaga ning peale raputatud hakitud till. Click icon to add picture Click icon to add picture Serveerimine Tikuvõileibade ja väikeste võileibade söömiseks kaetakse väike taldrik, söögiriistu ei kaeta. Rullvõileibade, kihiliste võileibade ja einevõileibade ning võileivatortide söömiseks kaetakse. Külmi suupisteid serveeritakse eel või vaheroana, kerge einena 26 °C juures. Serveeritakse kas portsjonitena suurel või keskmisel taldrikul (külmtoidutaldrikul) või siis vaagnatel. Sooje suupisteid serveeritakse temperatuuril 6575 °C. Sooje suupisteid võib serveerida analoogiliselt pearoogadega, kuid tunduvalt väiksemates kogustes ja väiksema arvu ning hulga lisanditega. Pagaritooted serveeritakse leivakandikul või punutud korvides. Leiva ja saiaviilud asetatakse salvrätiku vahele.
· harilik sibul · piim · jahvatatud pipar · sool HELE PÕHIKASTE · jahu · või · külm hele puljong · sool · jahvatatud valge pipar VALGE KASTE · hakitud sibul · või · nisujahu · vasikalihapuljongit · piima · soola · valget pipart · värskelt riivitud muskaatpähklit LIHTSAMAD EELROAD VÕILEIVAD Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitemkaäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana. Selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Võileivad sobivad nii kohvi- kui teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkadele ja piknikukorvidesse. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevadi võileibu. Serveerimistemperatuuri järgi liigitatakse võileivad külmadeks ja kuumadeks. Põhikatteaine järgi liigitatakse võileivad:
Köögivilju tuleb hoida jahedas ja pimedas. Koorida võimalikult õhukeselt kui neid koorida tuleb. Kooritud hoida niiske käteräti all. Tükeldada aedviljad vahetult enne kuumtöötlemist. Kasutada roostevabast nuge ja muid tööriistu. Osa köögivilju kasutada toidus toorelt. Panna keevasse vette. Keeta kaane all. Võimalikult väheses vees. Kasutada ära keeduvedelik. Puljongipnnale jätta õhuke rasvakiht. 15. Võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana v järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisanditena. Sobivad nii kohvi- kui ka teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkadele ja piknikukorvidesse. Võileva alus Määre Kate 16. Kisellid puuviljades ja marjadest: Viljad surutakse läbi sõela Sõelale jäänud kestad ja seemned pannakse veega keema, lisatakse m.a.
poolt; Tikuvõileibade ja väikeste võileibade söömiseks kaetakse väike taldrik, söögiriistu ei kaeta; Rullvõileibade, kihiliste võileibade ja einevõileibade ning võileivatortide söömiseks sobib eelroataldrik ja selle juurde kuuluvad kahvel ja nuga; Kõrgetes nõudes toidud peab panema lähemale laua tsentrile ja madalamates nõudes toidud sööjale lähemale. 4.4 Salatid Salateid võib serveerida eelroana, kerge einena, lisandina pearoa kõrvale või järelroana 2-6 C juures; Serveeritakse klaas- või portselankausis, aluseks leiva- või desserttaldrik, tõstevahendiks dessertlusikas või kahvel ja lusikas. Võib serveerida ka taldrikul, klaaspokaalis või vaagnal; Toorsalateid tuleb serveerida kohe vahetult peale valmistamist; 4.5 Supid Supid liigitatakse paksudeks, selge leemega ja erisuppideks; Suppe serveeritakse 65-75 C juures;
alustena kasutatakse leibu, sh koorikleibu, sepikuid ja saiu, kukleid, näkileibu, küpsiseid. Võileibade määrimiseks sobivad võid ja margariinid, toorjuustud, sulatatud juustud, kohupiim ja kodujuust, majonees. Määrded lisavad võileibadele maitset ja mahlakust ning seovad katteaineid alusega. Võileivakatetena kasutavate toiduainete valik on suur. Kasutatakse erinevaid liha- ja kalatooteid, mune, juuste, köögivilju, salateid, ka puuvilju, konserve. Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning püreestatud suppide lisandina. Serveerimistemperatuuri järgi liigitakse võileivad külmadeks ja kuumadeks. Põhikatteaine järgi liigitakse võileivad näiteks kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad. Külmi võileibu liigitakse kuju ja suuruse järgi. Võileivatordid on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervisliku ilmega. Esimene
seened; eod, seemned, pähklid; jämedad tangained, pastatooted; röstitud leiva- ja saiatooted. Salatikastmed võivad täiustada salatis olevate toiduainete maitset ja muuta salatit mahlakamaks. Salatite valmistamisel arvestatakse, et selles oleks: salatile nime andvat toiduainet 25-30%, muid toiduaineid 40-50%, salatikastet 10-30%. Ühele inimesele serveeritud salati kogus oleneb toidukorrast: eelroana – 100-150 g, kerge einena - 150-200 g, lisandina pearoa kõrvale - 50-75 g, pearoana sõltuvalt koostisest - 150-400 g, järelroana (puuvilja- ja marjasalatid) - 100-150 g. Salateid liigitatakse mitmeti: 132 Temperatuuri järgi: külmad salatid, soojad salatid. Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: toorsalatid, segasalatid,
köögivilju võimalikult vähe, keeta köögivilju võimalikult vähese veega, kasutada ära ka köögivilja keeduvedelik, panna köögiviljad keema keevasse vette, kasutada osa köögivilju toitudes toorelt. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. 16. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Võileibu serveeritakse iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Sobivad ka kohvi või teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkade ja piknikukorvidesse. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevaid võileibu. Liigitus: serveerimistemperatuuri järgi kuumad või külmad, põhikatteaine järgi kiluvõileivad,
annaabi.ee 
