Stabiilse seisundiga universumi teooria. Algatajaks Fred Hoyle aastal 1948. See teooria ütleb, et galaktikate vahelises ruumis uut mateeriat on vaikselt kuid pidevalt eimillestki tekkimas. Aastal 1965 Hoyle kuulutas avalikult, et hülgab selle naeruväärse teooria. Väriseva universumi teooria. See teooria on järjekordne George Gamow'i idee. See ütleb, et kui universum lõpuks ammendub, uus Suur Pauk paneb selle uuesti tööle. Peamine vahe on selles, et mil esimene Suur Pauk toimus (kui eimidagi plahvatas kogu universumi mateeriaks), järgmised plahvatused on sellest tingitud, et kogu mateeria pakitakse pisikesse punkti ja see punkt plahvatab uuesti. 1 Robert Jastrow, NASA Goddard Institute for Space Studies'i rajaja ja direktor lükkas ümber selle teooria faktiga, et kui kogu vesinik kasutatakse lõpuni ära, siis pole seda millegagi asendada.2 Miks peaks mateeria, mis on igavesti paisumas väljapoole igaviku suunas, äkitselt peatuma jasuuna ümber pöörama?
Kõssile süüa panema. Läksin kööki panin talle söögi ära ja tegin endale paar võileiba ja jõin vett kõrvale. Kui olin söömise lõpetanud, panin taldriku nõudepesumasinasse ja äkki oli kosta uksekell. Piilusin uksepilust. See on Kerda: ,,Hei Kriss. Ma tõin veits süüa ka meile." ,,Okei, sa oled tubli, tule tuppa, paneme asjad kööki ja lähme üles," ütlesin talle ja liikusime köögi poole. Äkitselt Kerda küsis: ,,A mis see Rando rääkis siis?" ,,Ah eimidagi, tahtis ära leppida ja minuga käima hakata," vastasin talle. ,,No? Leppisite ära siis, hakkate käima?" küsis Kerda uudishimulikult. ,,Kuule, ma ei jõudnud talle vastatagi, emme helistas ja tulin kiiresti koju kohe," vastasin talle. Kerda: ,,aga mis sa muidu oleksid talle vastanud?" ,,Maitea, ma arvan et ,,jah", sest ta on tõsiselt kallis poiss, vaatamata eilsele armastan ma teda ikka. ,,Kindel et tahad temaga käima hakata? Sest..." ütles Kerda lauset lõpetamata. ,,Sest?" küsisin ma
Varastel 1960ndatel aastatel oli kosmoloogia ees suur küsimus, kas universumil oli algus või mitte. Paljud teadlased olid vaistlikult selle idee vastu ja eitasid selle tõttu ka Suure Paugu teooriat, sest nad tundsid, et loomisest räägitakse seal, kus teadus on pankrotis. See oleks pöördumine religiooni ja Jumala kui universumi looja poole.(Stephen W. Hawking, 2013) Nüüd on Suure Paugu teooria omaks võetud enamuste teadlaste poolt. See teooria väidab, et suur kogus eimidagi otsustas end tihedalt kokku pakkida ja siis plahvatada väljapoole vesinikuks ja heeliumiks. Öeldakse, et see gaas voolas väljapoole läbi hõõrdumiseta ruumi, et lõpuks moodustusid tähed, galaktikad, planeedid ja kuud.(Vance Ferrel, 2001) Stephen Hawking tõestas aastal 1970, et Einsteini üldrelatiivsusteooria põhjal pidi universumi aine ja energia ühel hetkel olema koondunud ühteainsasse puntki – singulaarsusesse. 1970-ndate aastate
4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost: Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski aga pigem eimidagi? Kausaalne tõestus: mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline tõestus: mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline tõestus: mis tekitas korrapärase maailma? VI Loeng Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: Uued jumala tõestuse viisid: Teoloogiline tõestus: David Hume: vahendiste vastavus eesmärgile; vastuargument
Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni, seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud. Igasugune klassifikatsioon on parem kaosest. Meeltega tajutavad omadused seotakse tihti sisemiste omadustega. See pole küll alati õige, küll aga praktiline, järelikult parem kui eimidagi. Müüdid ja rituaalid paljastavad vanu vaatlus- ja arutlusviise (mida võib ka eelteaduseks nimetada), mis on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja täppisteadused, kuid on sellegipoolest teaduslikud. Need on meie tsivilisatsiooni alusmüüriks. Müütiline mõtlemine väljendab end heterogeense repertuaari abil, mis on laiaulatuslik, kuid siiski piiratud.
eksistents. Kui ma suudan mõelda olendist, kes on ideaalne ja eksisteerib ka, siis on ta ju suurem olendist, kes on täiuslik ja eksisteeri kui ma suudan mõelda täiuslikust olendist, siis peab ta eksisteerima. 1. Mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine Järeldus: täiuslik olend eksisteerib Thomas Aquino'st: jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Tema olemus ongi olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski ega pigem eimidagi? Miks üldse midagi on, kui võiks olla ka nii, et midagi ei ole? Järelikult keegi tahtis, et oleks 2. Kausaalne tõestus Mis põhjustas asjade olemise? Meie olemise kausaalne põhjus on see, et meie vanemad sünnitasid meid. Aga mis sünnitas universumi? Sest keegi tahtis, keegi lõi selle. 3. Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? See sai tõuke sellelt ja see sellelt...aga mis andis selle esimese tõuke? Jumal 4. Kosmoloogiline tõestus Mis tekitas korrapärase maailma?
üheks mudeliks, mille kaudu kõnesolev vastandumissüsteem kujundlikuks sai. Oluline on siinkohal veel see, et nö positiivse poole pealt (so elu vallas) võis kaasa haaratud olla hulgem tunnuseid (nt, küsimus, mis iseloomustab elu, oli paljudele mõtlejatele erinev ning nad aktsepteerisid erinevaid lähenemisi nt, et peamine olnuks hingamine, südame töö jne), samal ajal kui negatiivne (eitav) oli lihtsalt tühjus, mitte midagi, null. Elu on mitmekülgsus, surm on eimidagi. Kui loom või inimene sureb, lahkuvad hing (oli keerukas ja kompleksne fenomen), soojus jne ning jääb vaid elutu konfiguratsioon. Hippokrates jätkab Aristotelese suunda. Oma töös ,,Südamest", kirjeldab ta südame vasakut koda kui kohta, millest lähtub kehale eluks oluline ,,soojus". (Samas asunuks ka inimese mõistus, see osa hingest mis domineerib hingestatuse muude osade üle.) Siin näeme, et jällegi on hing keerukas ja kompleksne fenomen ning soojusel täita
annaabi.ee 
