rahaettevõtet, milles justkui kõik inimesed osaleksid. Aga minu jaoks on klipi iva just eelnevas - tõepoolest, väga suur hulk inimesi kõikjal maailmas elab jalgpallile kaasa, nad «räägivad jalgpalli». Aga kas jalgpall toob inimesi üksteisele lähemale? Ta võib seda teha. Esimese ilmasõja esimesel talvel kargasid ühel rindelõigul vastastikku maasse kaevunud Inglise ja Saksa sõdurid jõulupäeval kaevikutest ja mängisid improviseeritud keraga pool tundi eikellegimaal sõbralikult jalgpalli. Selles avaldus väga humanistlik moraal - nad olid eelkõige inimesed, liiati ühesuguse kultuurilise taustaga. Ometi - pärast seda venis sõda veel kolm ja pool aastat, tuues miljoneid ohvreid. Uuemal ajal on jalgpalli lahutamatu kaaslane huligaansus, seda niihästi riigisiseste kui rahvusvaheliste mängude ajal. Mis eriti oluline: pea kõikides klubides lööb kaasa nn «võõrleegionäre». Kas see tähendab, et oma klubile kaasa lõugav kari on ületanud rahvusliku
Postmodernistliku poole pealt vaadatuna on need kõige iseäralikumaks tunnuseks. Kuid silma jääb ka intertekstuaalsus, mille näiteks on eeskätt nimetu patsient. Ei puudu ka vähene eksperimentaalsus ja erotism, lõõmav leek Hana ja Kipi vahel ning keelatud armastus Katharina ja Almasy elus. Tehnoloogilisus lööb välja just sõjategevuse ja ametite vallas, nagu lennukid, relvad, lõhkeained ja demineerijad. Kuid globaliseerumine mängib olulist rolli kõrbes kui eikellegimaal, kus inimestel pole vaja rahvust ega määratlevaid nimesid. Sellise teose puhul võib kindlalt väita, et fiktiivsus viitab selgelt postmodernistlikele tunnustele. Postkolonialistliku joonena saab välja tuua koha raamatust, kus Indiast pärit demineeria süüdistas patsienti oma kodumaa usu ja kultuuri rüvetamises, ent ka Nagasaki ning Hiroshima katastroofides. Lisaks heidetakse valgust Inglise kolooniates elavate inimeste suhtumisele läänemaailma vastu. 4
Sina-vorm ülestähendatud enesepuhastuseks on mõnevõrra ootamatu valik "sina" võõrandab kirjutajat oma "mina'st", teeb talle asja lihtsamaks, aga lugejale saab osaks meelevaldne samastamissund "sina" teeb lugeja "mina'st" vastu tahtmist osalise. "Kuu külm kuma" on ääretult ebaühtlane lausa orgastilised lauselainetulvad vaibuvad piinlikkust tekitavates lapsikustes, aga eks see vist olegi üleminekuealise traagika täiskasvanu ja lapse vahepeal, eikellegimaal. Eiale oli raamatu kirjutamine ilmselt teraapiaks, iseasi, kas see saab olla teraapia teistele samasugustele enesega ummikus olevatele kõurikutele. Kui palju üldse saab teise päeviku lugemisest enda elu kohta selgust ja lohutust, selles on küsimus.
Eestlaste tiimikaaslane Elfyn Evans paiknes kümnendal kohal ning kaotust oli kogunenud 1.40,6, mis muutis M-Spordi pealiku Malcolm Wilsoni väga pahaseks. «Ma tõesti ei tea, mis viga on. Selline tulemus on valmistanud väga suure pettumuse,» rääkis Wilson WRC kodulehele nelja esimese katse järel. «Tema kehakeelest on näha, et ta ei tea, miks asjad praegu nii on. Olen kindel, et lõunal võtab ta ennast kokku, aga praegu pole tal toimuvast aimugi. Ta on justkui eikellegimaal ning tema kiirus peab paranema. Tema praegune kiirus on selline, nagu alles siis, kui ta meeskonda tuli,» lisas Wilson kriitiliselt. Tänase päeva teises pooles on kavas veel neli katset, homme sõidetakse kokku neli ning pühapäeval viis katset. Poliitika 4 ANGELA MERKEL NÕUAB FACEBOOKILT RASSISTLIKE KOMMENTAARIDE VASTU VÕITLEMIST Joonis 4 Angela Merkel Foto: Scanpix Saksamaa kantsler Angela Merkel võttis sõna Facebookis levivate rassistlikke ja migrantide vastu
ja suletud; tekst on pidevas liikumises ja arengus. See liikumine on paradoksaalne. Tuum. Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline, eesti kultuur on dialogismist sõltuvuses. Eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal". Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Eesti kultuuri probleemiks ongi lahustumine pidevalt vahelduvates trendides, praegusel
Kusjuures sellel dialoogil on nii ajaline kui ka ruumiline mõõde. Kui üks neist jääb teostamata, nõrgeneb või kaob ka dialoogilisus. Dialoog on kultuuri kujunemise ja kestmise vältimatu eeltingimus. Eesti kultuuri sisemise dünaamika jälgimine näitab veenvalt, et tema produktiivsus sõltub otseselt dialogismist. Seda enam, et eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18. sajandi Euroopa romantismi ühe haru, baltisaksa järellainetusena. Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. 20. sajandi algul vallandunud Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski
kasin, aga tehakse seda, mida tehes ollakse õnnelik; armastatakse kedagi, keda peab jne. Kui kogukond suunatud välisele edule, maj. heale hakkamasaamisele. Tsivilisatsioon meile takistuseks. Selleks, et inimene teeks vähem kurja, peab ta rohkem teadvustama enda käitumist see aitab asjadest paremini aru saada. Inimene asub ebakindlal positsioonil enda elu otsustamisel. Inimene peab elama heas usus. Ma ei saa olla miski ega luua endast head olemust. Elame inimestega eikellegimaal. Meie eksistentsi annab meile meie keha, eksistents ise on juhuslik. Kui keha pole, siis eksisteerimine tähenduseta. Kui inimene usub objektiivsetesse tõdedesse, siis ta on ülbuse positsioonil. Tõeline kõlblus peab olema spontaanne teed kellelegi pai, aga ei plaani seda ette, ei tee sellest showd. Moraalsus tähendab seda, et inimene valib endale teatud laadi maailma ja elab selles maailmas. Mitte et inimene püüaks hoida oma sisemist mina rikkumatuses
Ja see, et tema äraolekul keegi julges tema kodumaja puistata, tundus krahvile nii sokeeriv, et ostustas peaaegu Venemaalt lahkuda. Otsustad jääda Venemaale ikka, kuna põnev. Kirjandusteostes arutles inimeste elude üle, kes püüavad ennast teadlikult muuta. Jutustus ,,Kasakad" noor aadlik, kes tunneb, et tema senine elu ja olek ei meeldi talle, ta tahaks ennast muuta ja läheb vabade kasakate juurde ja prooviks seal elada. Aga ei sobi nendega. Tegelikult ongi eikellegimaal olev inimene. Tunneb, et ei rahulda elu aadlikuna, teistpidi, lihtrahva hulka ta ka kuidagi ei passi. Siis kuna Tolstoi on ikkagi kahest sõjast osa võtnud, siis hakkab teda väga pealuma sõjandus ja Venemaa ajalugu. Ta otsustab kirjutada romaani sõjast, aga ta seob selle sõja teema dekabristide teemaga. Dekabristide ülestõus oli 1825. Esimese hooga tahaks kirjutada ühest dekabristist, kes tuli tagasi sunnitöölt Siberist ja kirjutamise aastaks panna 1856. Kui kirjutama
annaabi.ee 
