Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ehtekunstis" - 7 õppematerjali

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis
6
doc

Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis.

20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet ­ elu ja surm ­ kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk ­ usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli

Filosoofia → Filosoofia
4 allalaadimist
Kaasaegne ehe ja ornament
8
doc

Kaasaegne ehe ja ornament

leida, avastada. Samas ornament peab olema sõnumiga. Ruudt Peters muutus ornamendi ülipiiriks. Passio ripatse seerias12 (fig.1) kasutab Ruudt Peters rikkalikult materiali, vormi ja ornamenti. Mõned ripatsid selles seerias olid täielikult kaetud sümbolite ja ornamendiga. Näiteks Alexis on kaetud ebatavalise mustriga, mis koosneb kalligraafiliselt kirjutatud meeste nimedest. Ruudt Peters näitas, et ehtekunstnik saab nüüd kontrollida ornamendi andekalt ja julgelt. Sõnum Ornament ehtekunstis muutus sümboliks, sõnumiks, see ei ole ainult dekoratsioon. See pole ligilähedaseltki kaunistus, see on mõte, kontseptsioon ja funktsioon mis pakuvad esteetilist naudingu. Arvestatakse, et Otto Künzli on "kõige intelligentsem persoon ehtemaailmas"13. Ta arendas ehte ornamentaalset ja sümboolset rolli. Aastal 1984 kasutas Künzli oma loomingus erinevas suuruses ja eri kujuga fotoraame ning riputas need kaunile modellile kaela. Künzli seeria Beauty Gallery14 (fig

Filosoofia → Filosoofia
3 allalaadimist
Vask - kodune töö
4
docx

Vask - kodune töö

Tänapäeval leiab vask tänu heale elektrijuhtivusele kasutust näiteks erinevate kaablite, generaatorite ja kõigsuguste elektrooniliste seadmete tootmises.Vase elektrijuhtivus on võetud ka üldiseks elektrijuhtivuse standardiks ehk vask on juhtivusega 100%. Vase lihtsa töödeldavuse tõttu on teda läbi aja kasutatud ka torude valmistamiseks, milles gaasi- või vedelikke transportida, ja samuti alkoholitööstuses kasutuses olevate mahutite tootmiseks. Vask on siiani populaarne ka ehtekunstis, kus teda lisatakse pehmele kullale, et teha kuld vastupidavamaks ja töödeldavaks. Laialdast rakendust leiavad ka erinevad vasesulamid, mis peale metallidega legeerimist jagunevad üldplaanis kolmeks. Tsingi lisamisel vasele tekivad messingid ehk valgevased, mis on vasest tugevamad ja plastsemad ning millest on võimalik toota enimlevinud esemetest näiteks autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse või mälestusmedaleid

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
2 allalaadimist
Ajalugu 10 klass KT kordamine
2
docx

Ajalugu 10.klass KT kordamine

Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Art nouveau ehk juugendstiil- Mucha
6
doc

Art nouveau(ehk juugendstiil). Mucha

igapäevaesemetest, ükskõik kui kasutud need ka poleks. Sellist lähenemist peeti täiesti revolutsiooniliseks. Usuti, et kunst peaks olema osa igapäevaelust, niiet kunstnikelt oodati tegutsemist kõikvõimalikel aladel arhitektuurist kuni mööblidisainini. Tuues ilu ja harmoonia igapäevaellu taheti muuta maailm paremaks ja ilusamaks. Seda lähenemist on kasutatud maalikunstis, arhitektuuris, mööblidisainis, graafilises disainis, ehtekunstis, keraamikas, mettallitöötluses, tekstiilis ja skulptuuris. Kunstiteosteks tehti ka reklaampostereid. See lähenemine oli teravaks kontrastiks vanale harjumusele jagada kunst rangetesse kategooriatesse (nagu kujutav kunst ja tarbekunst). Iseloomulikud jooned Kontrastiks 19. sajandi akadeemilisele kunstile kasutati art nouveau`s palju lille- ja taimemotiive, aga ka tugevalt stiliseeritud voogavaid kurvjaid vorme.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

gallialastelt. Rooma naiste jalatsivalik oli meeste omast mõnevõrra vaesem. Sinna kuulusid sandaalid, pahkluuni ulatuvad saapad calsei ja sääremarja katvad saapad. Jõukate daamide jaöanõud olid sageli rikkalikult kaunistatud pärltikandi, kuldkantide ja muude ilustustega. Ehted: Enamik selle aja kullasseppadest olid kreeklased, mistõttu domineeris ehtekunstis kreeka stiil. Kuld, hõbe, tina, vask, raud ja teisedki matallid sepistati osavate meistrite poolt peene väljatöötlusega sõrmusteks, käevõrudeks, kaelaeheteks ja kõrvarõngasteks. Ilu ja hügieen: Rooma riigis olid isiklikud pesemisruumid vaid väga rikastel. Samas eksisteerisid ja olid väga populaarsed avalikud saunad ehk termid. Termide külastamine oli 24

Kirjandus → Kirjandus
283 allalaadimist
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

gallialastelt. Rooma naiste jalatsivalik oli meeste omast mõnevõrra vaesem. Sinna kuulusid sandaalid, pahkluuni ulatuvad saapad calsei ja sääremarja katvad saapad. Jõukate daamide jaöanõud olid sageli rikkalikult kaunistatud pärltikandi, kuldkantide ja muude ilustustega. Ehted: Enamik selle aja kullasseppadest olid kreeklased, mistõttu domineeris ehtekunstis kreeka stiil. Kuld, hõbe, tina, vask, raud ja teisedki matallid sepistati osavate meistrite poolt peene väljatöötlusega sõrmusteks, käevõrudeks, kaelaeheteks ja kõrvarõngasteks. Ilu ja hügieen: Rooma riigis olid isiklikud pesemisruumid vaid väga rikastel. Samas eksisteerisid ja olid väga populaarsed avalikud saunad ehk termid. Termide külastamine oli 24

Kultuur-Kunst → Rõiva ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun