külastamas näitust "Türgi Rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas" Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu Türgi Musta mere piirkonna hävimisohus rahvaliku arhitektuuripärandi kaitsele ja professionaalsele restaureerimisele. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali. Näitusega koos oli võimalik vaadata ka Suha Arini dokumentaalfilmi ,,When The Fog is Swept Away, The Old Houses and Craftsmen of Eastern Black Sea Region"
hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama metsa kaitse- ja puhkefunktsiooni. Metsade pindala pole väga suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Saksa puidu- ja metsatööstus on üks maailmaturu, tehnoloogia ja innovatsiooni juhte. Saksamaa ehitustraditsioon puidutöötluses ulatub mitmete sadade aastate taha. Näiteks oli Saksamaa glulam'i ehk liimpuitplaadi sünnimaks, mille tootmist alustas Hetzer 1906.aastal. Püsiva metsanduse alused loodi Saksamaal nagu juba öeldud- 300 aastat tagasi Hans Carl von Carlowitzi poolt 1713.aastal. Töödeldud puidutooted, innovatiivsed ehitusmeetodid ja kõrgkvaliteetne tehnika puidu töötlemiseks ja viimistlemiseks on nõutud kogu maailmas ning
Juurdepääsutee oli rabav väravatorid, ametlik värav, reljeefidega kivisambad. Keiserlikud hauad kujutasid endast keerukaid arhitektuurikomplekse. Maaaluses Page | 11 hauakambris jutustavad lahkunu elust seinamaalingud ja mõnikord ka reljeefskulptuurid. Elamuarhitektuur: Elamuarhitektuur on arvatavasti Hiina vanim pidev ehitustraditsioon. Iga maja ehitatakse ümber eesõue, millesse sisenetakse värava kaudu. Keskne majapidamisruum (vastuvõtutuba) on avatud õue või peidetud uste taha. See on koht söömiseks ja külaliste võõrustamiseks. Järgmised toad lisatakse sümmeetriliselt keskel asuvale toale. Traditsioonilises Hiinas võeti ehitusprotsessi igat tahku väga tõsiselt. Maja asukoht valitakse tänapäevalgi vastavalt feng shui reeglitele
keskaegse liivimaa linna puhul pole kontinuiteeti keskaegse ja uusaegse linna vahel. Ainuke erand eestis Tartu, tõendatud nii kirjalike kui arheoloogiliste materjalidega linna olemasolu 11. sajandil. Jurjevi periood 30ndatel- 1060-61, kuni see kellegi poolt tagasivallutati. Aga mis oli Tartus 12 sajanil, on kahtlane. Suures osas linnaline elu imporditud vallutusperioodil ja pärast seda. Mitte et kohalikud poleks varases linnaelus osalenud. Esindatud nii eestipärane kui saksapärane ehitustraditsioon. Liivimaa linnad tänap mõistes väikesed: kolm suurt Tallinn(7-8), Tartu (tõenäoliselt pisem kui tallinn), Riia (10-12t). Lübeck (30-40t). Suurem osa pisemad, enamus mõnesaja elanikuga. Tartus linn ning toomemäe samuti tallinnas all-linn ning toompea (kõik iseseisvad administratiivsed üksused). Lisaks linnadele veel Alevid, mida arvukalt, kuid mõndades mainitud neis ka bürgermeistreid ning omavalitsuse algeid ja elemente. Linnaelu korraldus Liivimaal: Kodanikud ja inimesed.
elu võis siin käia. Keskaegseid linnu ja linnuseid uuritud, Linnused puhtalt uute elanike poolt asutatud, kirjalike allikate põhjal aga leide on ka kohalike inimeste põraseid. Saksa linnakultuur ja maarahva kultuur põimuvad nii linnades kui linnustes. Otepää linnuse müürid ehitatud muinasaegsete linnuste peale. 13. sajandi keskpaiku konvendi hooned. 5 6 linnust, mis näitavd, et 13. saj II poolel kasutasid neid ka eestlased ehk Varbola, Paatsa, Sixtuna sama ehitustraditsioon. Linnade puithooned näitavad, et on võetud üle eestlaste ehitustraditsioonid. 13 värvitud klaaspeekri killud Tartus, maailmas suurim leiukoht, ilmselt pärinevad Veneetsiast. Haruldaseimad keskaegsed relvaleiud: Otepäält püss ( maailma vanimate relvade seas), pika rauaga haakpüss Tartust, mis on Põhja Euroopas ainulaadne, kuulub 15.sajandi III veerandisse.
seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam kvaliteetsest sisekliimast seavad traditsioonilistele maaehitistele endisest erinevad nõuded. 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused See uuring keskendub maapiirkonnas asuvate üksikelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uurimisele
lahendatud mitme iseseisva trepikäiguga, ilma läbiva koridorita või on esimese korruse korteritel eraldi sissekäigud hoovist. Tallinnas on kõige rohkem kööktube, mujal linnades koosnesid ka tööliskorterid sagedamini siiski mitmest ruumist: iseseisvast toast ja köögist või näiteks suuremast eluköögist ja sellega külgnevast kahest tillukesest toast. Erinevusi on ka hoonete väliskujunduses, mahulistes proportsioonides ja detailides, igas linnas kujunes välja oma ehitustraditsioon. Konstruktsioonilt on selles grupis enamasti tegemist rõhtpalkelamutega, kuid vahel harva kohtab ka püstpalkmaju, tsaariaja lõpul juba ka sõrestikhooneid. Välisviimistluseks on rõhtlaudis, mida liigendavad püstlaudisest vahevööd ja karniisid. Kasutatavad voodrilauad muutuvad 20. sajandi algul kõigepealt Tallinnas, seejärel ka teistes linnades varasemaga võrreldes palju kitsamaks ja ka õhemaks. Ka tagasihoidlike tööliselamute (Joonis 1.12, paremal) fassaadidekoor, niivõrd-
annaabi.ee 
