Koolitust kasutatakse ka sellepärast, et teine võimalus värbamine ei ole nii soodne. Ettevõtete jaoks on sageli keeruline ja kulukas võtta tööle uusi töötajaid. Ettevõtte töötajate ametialane arendamine koolituse kaudu on enamasti kasulikum lahendus nii ettevõttele kui ka töötajatele, töötaja tööalane konkurentsivõime paraneb ja ettevõttel pole tarvis palgata uut töötajat. Kasutatud allikad: Tööjaotus: http://www.ttu.ee/public/e/ehitustootluse-instituut/oppematerjalid/Liias/EPJ3750/2011- 2012/too_ja_tookorraldus.PDF Töö tulemuslikkus: http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2011/201/et/1/EF11201ET.pdf
Tallinna Tehnikaülikool Ehitustootluse Instituut Ehitusinvesteeringud EPJ3760 KODUTÖÖ XXXXXX Tallinn 2010 1. Raha sissevool ja väljavool toiuvad erineva pikkuste vahedega. Kuna teame, et raha väärtus ajas muutub. Siis ei pruugi täna investeeritud summa tulevikus enam nii palju väärt olla. Kapitali eelarvestamine annabki võrrelda neid erinevatel aegadel toimuvaid vooge ja võimaldab otsustada, kas project tuleks käikku lasta või mitte. 2. -180 25 30 15 28 30 25 20 25 30 20 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -155 -125 -110 -82 -52 -27 -7 18 48 68 Tasuv usaeg ...
Samuti on akt ise käsitletav nii iseseisvana kui suurema süsteemi osana. Täielikult iseseisev ja terviklik antud akt siiski pole kuna akt viitab blanketsel kujul teiste seaduste sätetele, näiteks kindlustustegevuse seaduse neljateistkümnendale paragarhvile. 5 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004. RT I 2004, 27, 181 6 R. Liias. Süsteemiteooria. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.ttu.ee/public/e/ehitustootluse-instituut/oppematerjalid/Liias/EPJ3750/2011- 2012/systeemiteooria.pdf, 21. detsembril 2011. 7 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 90-92. Terviklikkusele viitab see, et kõik õigusnormid on kokku kogutud kindlal eesmärgil. Need õigusnormid reguleerivad ühte kindlat valdkonda paljudest, antud juhul soolist diskrimineerimist. Kuna kõiki seadusi käsitletakse ühtse süsteemina ning erinevate aktide elemendid on omavahel seotud,
EHITUSTOOTLUSE INSTITUUT Ehitustehnoloogia õppetool Lingikogu- Ehitustehnoloogia ajalugu Kodutöö aines EPT 0011Ehitustehnoloogia Üliõpilane: Matr. nr Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 27.11.2007 Töö arvestatud: Tallinn, 2007 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2.Töö käik.............................................................................................................................3 3.Töö Tulemused.........................................
Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja m...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.............................................................
Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused) Jt. Aga samuti isoleeritakse ka: Kommunikatsioonide läbiviigud Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad Pinnase külmakerke vastane kaitse Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab
(juhendaja allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud …………………… (kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees …………………………….. (allkiri) 1 EHITUSTEADUSKOND Ehitustootluse instituut LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Üliõpilase kood 041399 Ehitusmajanduse ja - juhtimise õppesuuna üliõpilasele TANEL FRIEDENTHAL Lõputöö kood: EPJ 60 LT Lõputöö juhendaja: ROODE LIIAS Lõputöö teema: KUIDAS MUUDAB MUDELPROJEKTEERIMINE TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMIST, VALMISTAMIST JA EHITAMIST?
Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev. Kaasa töötasid: Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kätlin Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm). Keskkonnatehnika instituut (kütte- ja ventilatsiooni õppetool): Martin Thalfeldt; Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, Kristo Tuurmann. Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud: Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ
annaabi.ee 
