antipüreeniga. 3. Põlevad - on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad, ning hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta.
profülaktiliseks kaitsmiseks tule eest suletud ehituskonstruktsioonides). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid
külmetushaiguse tekkeks. Halvasti soojustatud välispiirde või akna, mille all puudub küttekeha, sisepinda mööda tekib külmal talveilmal laskuv jahe õhuvool, mille kiirus võib ulatuda kuni 0,3 m/s. See tõmbevool jahutab eriti jalgu, mida tuleks kindlasti vältida. Eesti ehitusnormides lubatakse talvetingimustes õhu liikumise kiirust kuni 0,2 m/s. Tegelikkuses õhu liikumine ruumis sõltub 18 ventilatsiooni väljatõmbe intensiivsusest, küttekehade asetusest ruumis ja üksikute külmade pindade olemasolust, aga tuulise ilma puhul suuresti ka piirde läbipuhutavusest (tüüpiline on see akende puhul). Kokkuvõttes viib aga õhu liikumine toatingimustes inimorganismilt ära ligikaudu 25% selle poolt toodetud soojusenergiast.
Survetugevus Kuivanud saviehituse detailide survetugevus on enamasti vahemikus 0,5 5,0 N/mm2 (5 50 kg/cm2 ). See on otseses seoses materjali savi (saue) liigi ja sisaldusega. Tugevust mõjutab aga ka mineraalse teramaterjali (täitematerjali) suurus ja jaotumine; samuti valmistamisviis ja materjali kokkupressimise tugevus. Elastsusmoodul Savide elastsusmooduliks on mõõdetud 6000 7000 N/mm2 . Tulepüsivus Saksa ehitusnormides (DIN 4102, DIN 18951) loetakse savi mittepõlevaks materjaliks, kui selle mahukaal ei ole taimsete lisandite tõttu alla 1700 kg/m3 . Kergsavikonstruktsioonid ei ole selle põhjal mittepõlevad materjalid. Tuleõnnetuse puhul tuleb arvestada võimalike kustutusvee poolt tekitavate kahjustustega. Radioaktiivsus Põletamata savides ei ole leitud, võrreldes teiste materjalidega, kõrgemat radioaktiivsuse taset.
kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad (combustible) on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse
kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad (combustible) on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse
790 – muud tugiteenused. 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste Kinnisvara hooldamine - tähendab tegevusi, millega tagatakse ehitise konstruktiivelementide ja tehnosüsteemide või krundi või selle juurde kuuluvate rajatiste (töö) korrasolek, s.o. korrashoid - hooldatava kinnisvara või selle üksikute osade säilimine ja vastutus kehtivatele nõuetele, mis on sätestatud õigusaktides, kehtivates ehitusnormides, projektdokumentides ning hoolduslepingu objektiks olevate tehnosüsteemide kasutus- ning hooldusjuhendites. Hooldamine (hooldustehnoloogia) koosneb järgmistest põhitegevustest: ülevaatus; puhastamine-koristamine; (tehno) hooldus; hooldusremont 6.2. Tehnohooldus 200 - Ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine (tehnohooldus) – on regulaarne ja reglementeeritud sisuga
annaabi.ee 
