Suvise silmualtsiooni puhul tuli kõikide alajaamade koormused jagada kahega, samuti tuli poole võrra vähendada toodetavat võimsust. On näha, et ka suvine simulatsioon töötab ja pinged on korras. Aktiivkaod antud võrgus suvel on 30,2 MW. 12 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb arvestada, et liinid peavad vastu 50 aastat. Veel tuleb leida Ekspluatatsioonikulud, mis on 50% ehituskuludest ja 50 aasta kaod. 50a kadude puhul arvestatakse, et suvetunde on 2000h ja talvetunde on 3000h. VARIANT 1: Ehituskulud: 462,45 Ekspluatatasioonikulud = 462,45 ∙ 50% = 231,2 M€ 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) = = 50 ∙ (2000 ∙ 14,9 + 3000 ∙ 66,9) = 11,5 M€ Kogukulud= ehitusmaksumus + ekspluatatsioonikulud + 50 a kaod = = 462,45 + 231,2 + 11,5 = 705,15 M€ VARIANT 2: Ehituskulud: Ekspluatatasioonikulud =
kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma krundita on võimatu. Sel piirangul on ka oma majanduslik mõjuvõim, sest maa on piiratud ressurss. Seega ei saa hakata ehitama enne, kui on olemas konkreetne krunt. 2.2. Ehituse kogumaksumus Ehitades kas eraisikule või ühiskonnale, on kogukulud ettevõtmisele alati palju suuremad ehituskuludest, koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11
maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead.
kuidas teda vaadelda. On välja kujunenud seisukoht, et "müüja hind on ostja kulu". Seega on ehitaja hind tellijale kulu, alltöövõtja hind on töövõtjale kulu ja materjalidega varustaja hind töövõtjale materjalide kulu. Kui töös on palju suuri projekte, mille puhul kasutatakse üha enam juhtimislepinguid, siis kujunevad projekti kulud alltöövõtjate hindade alusel ja üha enam võib küsida, kui paljud ehitajad teavad ehituskuludest nii palju kui seda peavad teadma maksumusplaanijad. Sellise juhtimiskorralduse puhuI on aga seni levinud määratlus "otsekulud" muutunud ilmselt ka vaidlustatavaks. Nii valmistoodangu hinnal kui kasutatavate ressursside kulul põhinevatel käsitlustel on oma tugevad kui ka nõrgad küljed. Oluline on aru saada, millist meetodit on ehituskulude kalkuleerimisel arvestatud ning mida tellija või töövõtja soovib saada. 4.3.2. Töömahtude arvutuse mõiste ja osavaldkonnad
kriteeriumitele kaalud ning teha valik kaalutud keskmise hindamisekriteeriumi järgi jne. Üks põhjus, mis aga teeb ehitamise täiesti erinevaks teistest ettevõtluse vormidest on see, et ehitamine ilma krundita on võimatu. Sel piirangul on ka oma majanduslik mõjuvõim, sest maa on piiratud ressurss. Seega ei saa hakata ehitama enne, kui on olemas konkreetne krunt. 2.2. Ehituse kogumaksumus Ehitades kas eraisikule või ühiskonnale, on kogukulud ettevõtmisele alati palju suuremad ehituskuludest, koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11
maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad, ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead.
alates mingist ehituse hinnast on otstarbekam mitte ehitada vaid rentida ruumid oma ettevõtluse teostamiseks või üldse loobuda oma ettevõtluse kavast kui pangadeposiidi intress on suurem kui ehituslikust investeeringust oodatav kasum. Kokkulepitud hind fikseeritakse tööettevõtu lepingus. Kokkulepitud hind on tellijale kulu, ehitusettevõtjale aga tema eelarveliste kulude ja kasumi summa. Tellija jaoks tähendab see, et ehitusinvesteeringust oodatav ajaldatud tulu peab olema suurem ehituskuludest. Kasumit mitteandvate ehitiste maksumus on avalike ehitiste puhul piiratud riiklike normide või eelarvepiirangutega. Tellija ehituskulud moodustuvad järgmistest kuludest: - ehituse hind, - krundi hind, - krundi omandamiskulud ( mõõtmine, notari-, hindajate ja maakleritasud, maakorraldus jm), - krundi vabastamiskulud (hüvitused), - finantskulud (rendid, intressid, maksud), - ehituse direktsiooni ja järelvalvekulud,
annaabi.ee 
