Ehitushanke juhtimine KODUTÖÖ 1 (0)

 
  TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL  INSENERITEADUSKOND  Tartu Kolledž 
   
 
 
 
 
 
  EHITUSHANKE JUHTIMINE    KODUTÖÖ 1  NTS1550  VARIANT 128   
 
 
 
 
                       
 
 
 
 
 
 
  Tartu 2020     


2  Sisukord 
 
1 Lähteülesanne ..................................................................................................................... 3   1.1 Rütmilise ehitusvoolu arvutus. .................................................................................... 3   2 Algandmete analüüs ........................................................................................................... 4   2.1 Lähteandmete alusel lahendada voolu maatriks .......................................................... 4   2.2 Tsüklogramm ning tööjõuvajadus ............................................................................... 5   3 Ehituskestuse lühendamine ................................................................................................ 6   3.1 Ehituskestuse lühendamiseks proovin läbi 3 varianti.................................................. 6   3.2 Variant 1 ...................................................................................................................... 7   3.3 Variant 2 (Parim variant, seetõttu on siin ka tööjõuvajaduse graafik) ........................ 8   3.4 Variant 2 voolu maatriks ............................................................................................. 9   3.5 Variant 3 .................................................................................................................... 10   4 Variantide analüüs ............................................................................................................ 11   5 Kokkuvõte ........................................................................................................................ 12    
   


3  1 Lähteülesanne    1.1 Rütmilise ehitusvoolu arvutus.    1)  Lähteandmete alusel lahendada voolu maatriks, leida osavoolude/protsesside  kriitilised lähenemised, organisatsioonilised vaheajad ning kogu tööde kompleksi 
kestus.  2)  Ehituskestuse lühendamiseks tuua juurde vähemalt kolm (3) täiendavat brigaadi,  otsustades ise, millistele töödele lisades annaksid need suurimat ehituskestuse 
lühenemist. Seejuures lisada võib/saab vastavatele töödele vaid „terviklikke“ 
brigaade, mis on sama suured (sama tööliste arvuga), kui algandmetes vastava töö 
jaoks antud. Arvutada maatriksil saadav variant/variandid, leida 
osavoolude/protsesside kriitilised lähenemised, organisatsioonilised vaheajad ning 
kogu tööde kompleksi kestus.  3)  Joonistada esialgse ning hiljem parimaks osutunud variandi jaoks tsüklogrammid,  näidates nendel voolude kriitilised lähenemised, hinnake tööaja kasutamist 
erinevate korraldusskeemide puhul, tööjõu vajaduse graafikud ja tööjõu ebaühtlast 
kasutamist variantidele.  4)  Andke hinnang tehtule (võrrelge variante) ja põhjendage paari lausega oma  eelistusi. (seletuskiri!)     


2 Algandmete analüüs  2.1 Lähteandmete alusel lahendada voolu maatriks  Sinisega märgitud kriitlised lähenemised. Punasega märgitud organilisatsioonilised vaheajad. Kogukestus on 103 nädalat.     


2.2 Tsüklogramm ning tööjõuvajadus  Joonisel algandmetest loodud tsüklogramm ning tööjõuvajaduse graafik.        


3 Ehituskestuse lühendamine   3.1 Ehituskestuse lühendamiseks proovin läbi 3 varianti.   1)  Variant 1: toon juurde 2 brigaadi töödele 2 ja 5, kuna need on kõige pikemad tööd.  Tööle  1  toon  täiendava  tööjõu  juurde  variandis  3  ning  töödele  6  ja  7  variandis  2.  Töödele 3 ja 4 ei ole võimalik täiendavat tööjõudu juurde tuua.  2)  Variant 2: toon juurde 4 brigaadi töödele 2, 5, 6 ja 7. Valisin 6. ja 7. vahetusele tuua  ühe objekit jaoks täiendava meeskonna, kuna see võimaldab säästa kokku 4 nädalat  tööaega. Mainin siinkohal ka, et kui tuua lisajõudu 6. tööle peab juurde tooma ka 7.  tööle,  sest  nad  on  omavahel  selliselt  seotud  seetõttu  olin  sunnitud  tooma  juurde  kokku 4 brigaadi.   3)  Variant  3:  kuna  lähteülesandes  oli  kirjas,  et  tuua  vähemalt  3  brigaadi,  siis  toon  lisabrigaadi  1.  töö  peale,  ma  ei  ole  kindel,  kas  see  on  töö  raames  lubatud,  kuid  tõlgendan  ülesannet  nii,  et  objektid  pole  omavahel  otseselt  seotud  ja  objektide  vundamente saab igal ajahetkel alustada.     


3.2 Variant 1  Sinisega märgitud kriitlised lähenemised. Punasega märgitud organilisatsioonilised vaheajad. Kogukestus on 67 nädalat.     


3.3 Variant 2 (Parim variant, seetõttu on siin ka tööjõuvajaduse graafik)     


9  3.4 Variant 2 voolu maatriks   Sinisega märgitud kriitlised lähenemised. Punasega märgitud organilisatsioonilised vaheajad. Kogukestus on 63 nädalat.     


10  3.5 Variant 3  Variant 3 jaoks ma ei arvutanud voolu maatriksit kuna visuaalselt on näha, et lisabrigaad tööle 1  ei kaasa endaga objektide kiiremat valmimist,  kuna objektide valmimise kiirus jääb töö 2 taha. Kogukestus on 67 nädalat.     


4 Variantide analüüs  Selles peatükis analüüsin igat varianti ning selgitan, miks variant 2 on parim.   1)  Algvariant:  peale  vaadates  selgub  ruttu,  et  tegemist  on  kõige  ebaefektiivsema  variandiga.  Tööd  2  ja  5  ventiavad  kogu  objekti  kestuse  103  nädala  peale.  Edaspidistes variantides oleks esimesena vaja kärpida just nende tööde kestust.   2)  Variant 1: otsustasin tuua 1 lisabrigaadi töödele 2 ja 5, see võimaldas mul lühendada  objekti kestust 103-lt nädalalt 67-le. See tõstis keskmise kasuteguri 0.72 peale, mis  on juba üsna hea võrreldes esialgse 0.39-ga.   3)  Variant 2: pärast variant 1 edukat tulemust nägin, et tööde 6 ja 7 arvelt saaksin veel  säästa  4  nädalat  objekti  kogukestusest,  kui  tuua  nendel  töödel  1  objekti  jaoks  lisabrigaad. Selle võttega sain kasuteguri keskmiselt 0.77-le. Esialgsel algvariandil  oli  koefitsient  0.55,  pärast  minu  tehtud  muudatusi  on  see  koefitsient  0.58  ning  keskmine tööjõuvajadus läks 8.22 pealt 13.44 peale, see tähendab, et objekti tempo  on tihedam, kuid üldiselt efektiivsem.   4)  Variant 3: Tahtsin proovida, mis juhtuks kui toon lisabrigaadi tööle 1. Tulemus oli  pettumust  tekitav,  kuna  töö  1  kiirusest  ei  sõltu  midagi,  töö  2  jääb  pudelikaelaks.  Seetõttu ei arvutanud ma sellele variandile ka voolu maatriksit.      


12  5 Kokkuvõte  Valisin võitvaks variandiks number 2. Kuna see objekt valmib kõige kiirema tempoga ning  parimate  näitajatega  (kasutegur  jne).  Võrreldes  algvariandiga  on  töökestus  63,5%  kiirem,  keskmine  kasutegur  51%  suurem  ning  koefitsient  5,2%  suurem.  Siinkohal  aga  pean  vajalikuks mainida seda, et kui võtta arvesse majanduslik parameeter, siis võibolla on parem  vaariant number 1. Arvan seda, kuna variant 2 küll valmib kiiremini, kuid juurde olen toonud  4 lisabrigaadi, variandil 1 aga tõin juurde ainult 2 brigaadi. Lisaks sellele peaks reaalses elus  ka  leidma  selle  meeskonna,  kes  tuleks  töödel  6  ja  7  ühe  objekti  jaoks  appi,  võimalik,  et  alltöövõtjal on juba sellised mehed olemas.