Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulum...
ning vajadusel omapoolseid ettepanekuid tegema. Lisaks loomingulisele andele ja uuendusmeelsusele nõuab projekteerimine suurt kannatlikkust ja keskendumisvõimet. Tähtis on koostööoskus, sest suhelda on vaja erinevate elualade inimestega. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Sisearhitekti töö nõuab pidevat enesetäiendamist ja maailmas toimuvaga kursisolemist. Selleks käiakse sisustusmessidel ning osaletakse sisustus- ja ehitusfirmade korraldatavatel koolitustel. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Sisearhitektid töötavad arhitektuuri- ja disainibüroodes ning ehitamise ja sisustamisega tegelevates tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes. Paljud sisearhitektid töötavad eraettevõtjana oma büroos. Sisearhitekti elukutse on ühiskonnas tunnustatud ja tööd leida pole keeruline. Majade ja korterite renoveerimisel, aga ka äris ja tööstuses kasutatakse üha rohkem professionaalide abi
Laenuraha kahju on mõjutanud ehitajaid ja nende kliente, ning raskendanud laenu saamist 2008 aastal paljudes maailmapiirkondades. USA-s on jätkuvalt probleeme valmismajade müümisega. Uurimus näitas, et viimased 40 aastat on Ameerikas majade müük olnud väga kõrge, kuid 2008 aastal on see edu langenud. Enamikes arenenud riikides on eluasemeturul väga nõrk müügitase mis omakorda viib välja paljude ehitusfirmade sulgemisteni, kui ka ettevõttesiseste koondamisteni. Isegi Dubais, kus kinnisvarahinnad on tõusnud 40% on tõendeid sealsest kinnisvara aeglustumisest. 2.2 Farmaatsiasektor Ajad muutuvad raskemaks ka farmaatsiatööstuse firmadele. Uued registreerimissüsteemid ja menetluste ümberkorraldamine tervisehoiusüsteemis muudavad seda tööstust ja põhjustab hirmuäratavat hinnakonkurentsi. Paljud ettevõtted on sunnitud radikaalselt ümbermõtlema
muudatused ja hilinemised koos kommentaarridega). projekteerimisgrupp ja/v6i ehitus-brigaad, kes ei 7. Nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist. 8. osuta aga ehitusteenuseid valjapoole ette-votet. Oma Keelab mittevastavate materjalide kasutamise. 9. topjou korval vdidakse eritoode tegemiseks kasu- Kontrollib ettenähtud testimise läbiviimist tada spetsialiseeritud ehitusfirmade abi. Nendega (kvaliteedi plaan). 10. Kontrollib solmitud lepinguid nimetatakse otselepinguteks. ladustamiseeskirjade täitmist. 11. Tagab Omal joul ehitades hoitakse kokku t66v6tufirmale täidedokumentatsiooni vormistamise. 12. Kontrollib makstavate uldkulude ja ka-sumi arvel. Otsekulud inspektorite ettekirjutise täitmist. 13. Osaleb tellija on aga tavaliselt suuremad vaikse-mate kogemuste koosolekutel. 14
aasta viimaste kuudega oodata siiski mõningast kasvu, kuna inimestel on nii vajadused kui võimalused uute kodude 7 soetamiseks olemas ning kui hind on neile sobiv ning krahhi hirm ületatud, see vajadus ka rahuldatakse. /2/ 3. PROJEKTI MAKSUMUS Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga on 35 000 000 krooni (koos käibemaksuga). Teine suur kuluartikkel käesolevas arendusprojektis on ehitusmaksumus. Ehituse omahind on erinevate ehitusfirmade (nt.Merko, Eesti Ehitus) ja muude internetis leiduvate ehitusportaalide /3, 4/ andmetel erinev, kõikudes 8000-16000 kr/m 2 (ilma käibemaksuta), lähtume seega keskmisest maksumusest 12000 kr/m 2. Ehitushindade tõusuga 2008.aastal siiski ei arvesta. Niisiis kujuneks hoone ehitusmaksumuseks 3200 m 2 kohta 38, 4 mln.krooni. Projektiga seotud kulude juures arvestatakse ka ehitusjärelvalvele tasutava 1%-ga ehitusmaksumusest ehk 0,384 mln. krooni. Maamaksu koefitsent antud piirkonnas on 1,5
teostamine, ehitusjuhtimise korraldamine, ehitamine, ehitise ekspertiisi teostamine. 14. Maavalitsuste ja OVte tegevus ehituse korraldamisel. Annab välja, tunnistab kehtetuks ehituslubasid, kasutuslubasid; teostab ehitusjärelevalvet; annab kirjalikku nõusolekut tehnosüst muutmiseks, väikeehitise rajamiseks (kuni 60m2); esitab andmeid ehitusregistrile; määrab projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu. 15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine. maksukorralduse seadus : riigi maksusüsteem. käibemaksuseadus : maksustatakse maksustatav käive. tulumaksuseadus: maksustatakse maksumaksja tulu (palgatulu, ettevtlustulu, kasu vara vrandamisest, intressid, dividendid) sotsmaksu seadus. Sotsmaks - rahaline kohustus, mis on pandud maksumaksjale pensioni- ja ravikindlustuseks
eest makstud tasud. Tarkvara kasutajate koolituskulusid ei kapitaliseerita. Peale soetamist või valmimist immateriaalsele põhivarale tehtavad kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab kasutamispotensiaal üle esialgse taseme ja neid kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt
ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid Multiplikaatori efekt 1 euro kulutaminevalitsuse poolt kiirendab majanduskasvu Väljatõrjumise efekt valitsuse kulutusedtõrjuvad välja erakulutused. Multiplikaatori efekt Oletame, et valitsus suunab majandussetäiendavalt 10 miljonit eurot. (Maantee ehitus) See raha kasutatakse ehitusfirmade poolt palkade ja kasumite maksmiseks. Raha kasutatakse tarbimiseks ja säästmiseks. Olgu tarbimise piirkalduvus 0,8 ja säästmise piirkalduvus 0,2 Järelikult saavad tarbijad suunata tarbimisse täiendavalt veel 8 miljonit eurot Eelnevast tabelist on näha, et valitsuse kulutustesuurenemine 10 miljoni euro võrra tõi kaasatäiendava tarbimise suurenemise 40 miljoni euro võrra. FISKAALPOLIITIKA Kui soovitakse majandust laiendada, suurendatakseavaliku sektori kulutusi või
annaabi.ee 
