Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Rakvere ordulinnus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ehitusaja järgi Muinaslinnused Keskaegsedlinnused Muldkindlustused 19 saj. kindlustused 20 saj. kindlustused Funktsiooni järgi Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused Piiskopilinnused Ordulinnused Linnade ja alevite kaitseehitused Kindlustatudkloostrid Toolse linnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus Toolse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset
· vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus · kastell-linnus · ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus · piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus · puitlinnus · tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatakse laienenud linnuse muud hooned. Eesti linnuste klassifikatsioon ehitusaja ja funktsiooni järgi Ehitusaja järgi · Muinaslinnused. Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini. Head näited on Varbola, Valjala ja Soontagana linnus. · Keskaegsed linnused, vertikaalkaitsele orienteeritud kivi-, muld- ja vesiehitised. Siia alla
vanuse kindlaksmääramine on väga raske. Harilikult ei püsinud tavalised elunähted, nagu seda oli talu ühe või teise hoone ehitamine, kohaliku rahva mälestuses kaugemale kolmandast põlvest - seega võivad suust suhu kandunud andmed selles osas ulatuda kuni 100--150 aasta piirini. Ehitiste vanuse kindlaksmääramisel aitab kaasa küll täpsem konstruktsioonide analüüs, kuid seegi ei anna alati soovitud tulemusi. Suureks abiks hoonete ehitusaja kindlaksmääramisel on aastanumbrid, mis mõnikord hoone ehitamise ajal kuhugi palgi või uksepiida sisse lõigati või põletati ( Tihase 1974: 52). 3.1 Seinad "Vanemal ajal oli põhiliseks ehitusmaterjaliks puit ning abimaterjalidena kivi, savi, õled jms. Kasutati tavaliselt männi- või kuusepuud, lehtpuud kasutati ainult mõne kõrvalhoone ehitamiseks ja sedagi siis, kui okaspuud polnud võimalik kätte saada" (Tihase 1974: 52).
valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. See teooria on aga vajanud unustusse nagu mõned teisedki. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. See, et enamiku püramiidide ehitusplaanid aja jooksul muutusid, ei tähenda siin midagi. Erilisi mõistatusi pakub meile Cheopsi püramiid, mille konstruktsiooni muudeti tema kahekümneaastase ehitusaja jooksul kolmel korral. Täpselt säilitati vaid selle geograafiline suunitlus. Kui Egiptuse valitsus laskis 1925.aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel:
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita
8 a) b) c) H2 O alumiiniumhüdroksüüd ränidioksüüd kaaliumi ioon Joonis 2.1 Savimneraalide ehitus. a) Kaoliniit; b) Illiit; c) Montmorilloniit süvaseinte ehitamisel. Bentoniitsavi ja vee segu on kui raske vedelik, mille surve hoiab pinnase varisemast. Montmorilloniidi osad on sedavõrd peened, et ehitusaja vältel nad ei setti. 2.6 Vesi pinnase koostisosana Vesi võib pinnases esineda mitmesugusel kujul. Poorides asuvale veele võib gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised elektromolekulaarjõud. Eriti viimaste toimel võivad vee omadused olla tavalise veega võrreldes oluliselt erinevad. Uurimised on näidanud, et kuigi saueosakesed on tervikuna elektriliselt
panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. See teooria on aga vajanud unustusse nagu mõned teisedki. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. See, et enamiku püramiidide ehitusplaanid aja jooksul muutusid, ei tähenda siin midagi. Erilisi mõistatusi pakub meile Cheopsi püramiid, mille konstruktsiooni muudeti tema kahekümneaastase ehitusaja jooksul kolmel korral. Täpselt säilitati vaid selle geograafiline suunitlus. Kui Egiptuse valitsus laskis 1925.aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see
2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel eesmärkidel ka ehituses, näiteks puuraukude rajamisel, kohtvaiade valmistamiseks ja süvaseinte ehitamisel. Bentoniitsavi ja vee segu on kui raske vedelik, mille surve hoiab pinnase varisemast. Montmorilloniidi osad on sedavõrd peened, et ehitusaja vältel nad ei setti. 2.6 Vesi pinnase koostisosana Vesi võib pinnases esineda mitmesugusel kujul. Poorides asuvale veele võib gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised elektromolekulaarjõud. Eriti viimaste toimel võivad vee omadused olla tavalise veega võrreldes oluliselt erinevad.
annaabi.ee 
