oma elu, aga ei saavutanud midagi, kuna mõtles ainult enda vajadustele ning raiskas kogu aja enda kiitmisele. Igas inimeses on mingisugune annus egoismi, aga see ei tee temast veel egoisti. Inimene, kelles puudub egoism, ei ole õnnelik, sest ta ei pea endast lugu ning nii on väga raske elada. Sellepärast arvan, et iga inimene peaks olema mõistlikult egoistlik. Heas inimeses tohiks egoismi olla täpselt nii palju - või õigemini nii vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma huvid ja hoolivad vaid omakasust ning ühiskonda paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest
Nagu ka see, et miks vahel lõigatakse läbi enda hüvedevoog ning minnakse sama mõtet pidi, mis Nastasja Filippova- ,,mida halvem, seda parem." Mis on see, mis paneb inimesi keskenduma negatiivsele, varjama iseennast ja enda tõelist olemust, kasvatama endale ette müüri, mille taha ennast maailmavalu eest peita. Kas mitte poleks lihtsam, kui kõik inimesed enda kaitsemüüri maha lammutaksid ning elaksid nagu Lev Nikolajevits Mõskin, kes ei lasknud kõikide teiste egoismil enda põhimõtetest tükki võtta, ning oli alati abikätt ulatamas. Ta oli üdini hea ja avala südamega, valmis enda maise vara tükkhaaval ära jagama ning enda katuse alla võtma hädas ja tiisikule elu andmas Ippolit Borissovit, kes on surmamõttest arvatavasti nii kibestuses, et võtab endale õiguse end toitvat kätt hammustada ning Mõskini idioodiks tembeldada justnimelt selle sama headuse pärast, mis tema pea kohal katust nüüd hoidis.
tegutsedes ja teiste eest hoolitsedes võidakse unustada iseennast, lakata end piisavalt väärtustamast. Selline inimene aga, kes endast lugu ei pea, ei saa minu arvates olla õnnelik ega eluga rahul. Rahulolematu inimene poleks aga kindlasti enam kuigi optimistlik. Sellepärast arvan, et inimeses peaks olema ka natukene egoismi. Heas inimeses tohiks egoismi olla täpselt nii palju - või õigemini nii vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma huvid ja hoolivad vaid omakasust ning ühiskonda paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest
Tahte väljenduseks on hääletamised rahvakogunemistel. 4. Inimene sünnib vabana, aga kõikjail on ta ahelais. Rousseau annab teada, et inimene on oma loomu poolest hea. Indiviidi igasugune paremaks muutmine peab vabastama tema loomuse ühiskonna poolt põhjustatud moonutustest. Igasugune riigi täiustamine peab püüdma taastada loomulikku inimühiskonda, kus ei ole enam kohta tsivilisatsiooni poolt loodud egoismil. Mõtlemisseisund on loomuvastane seisund. Mõtisklev inimene on rikutud loom. Inimene erineb loomadest selle poolest, et tal on vaba tahe ja täiustumisvõime. Täiustumisvõime on inimsoo õnnetuste algpõhjus. Naasmine loodusesse on ühelt poolt naasmine algupärase loomulikkuse juurde, mis on teesklemise ja kunstliku vastand. Inimene eksitab oma loomuliku ise oma keeruka kultuuri labürintidesse. Progressi käigus alati hävib midagi, sellepärast on progress halb.
Igaüks teebs elle teo, mida ta kõige rohkem tahab. On kaheldav, kas alati teeme seda, mida enim tahame. 33. Eetilise egoismi poolt: Altruism on destruktiivne, egoism on voorus. Tee teistele seda, mida tahad vastu saada. EE vastu: Äärmuslike egoismi ja altruismi vahel on palju valikuvariante veel, seega tundub egoism voorusena altruism desktruktiivsena väär dilemma. Tee teistele mida tahad argument põhineb liialt psühholoogilisel egoismil. 34. Tõestamaks, et EE ei pea paika. Ta ei ole tegutsemisjuhis. Annab vastuolulisi käske. Egoisti huvis poleks ka selle moraaliprintsiibi avalikustamine kõigile. 35. Teleoloogiline eetika rõhub teo tagajärjele, ning määrab õige,väära selle kaudu, kui deontoloogiline eetika rõhub teo olemusele, vaatamata tagajärjest. 36. Utilitaristlikke filosoofe: Jeremy Bentham, John Stuart Mill. 37
Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38. Mis on eetiline altruism ? Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine.
Objektivistid lähtuvad oma intuitsioonist, et on olemas objektiivsed sisemised väärtused. Et teatud asjad on objektiivselt head ja teised objektiivselt halvad, sõltumata sellest, mida konkreetsed inimesed mõtlevad. 35. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitlus? 36. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). 37. mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil ? ·Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad, mis neid motiveerib. Doktriin, mis väidab, et me teeme alati selle teo, mis meie arvates on kõige paremini kooskõlas meie omahuviga, st meil pole teist valikut kui olla isekas. Meid ei saa motiveerida mitte miski muu peale selle, mida me usume kaasa aitavat oma huvidele. Mina edendan alati oma huvisid, ja teie edendate alati oma huvisid. PE väidab end olevate inimloomuse kirjeldus.
Moraalse vaatevinkli eelistamine on ratsionaalne valik, see toob kaugemas plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu. · Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega tekib süütunne. · Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks?
Moraalse vaatevinkli eelistamine on ratsionaalne valik, see toob kaugemas plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu. Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega – tekib süütunne. Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks?
annaabi.ee 
