Programme for International Student Assessment); 3) Euroopa Komisjoni initsiatiivil toimub võõrkeelte hindamise programm SurveyLang 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. - Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu; eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon; need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus - Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa
3) UNESCO 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. ·Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu ·Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis ·Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus ·Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Egalitarism - Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon. Need Euroopa riigid, kes on väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus (vt. PISA tulemused). PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks: · Võrdseid võimalusi: mida vähem õpilasi segregeeritakse sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise või võimekuse järgi, seda paremad on tulemused · Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd · Väärtustatakse õpetaja professiooni · Hariduse avatus ja paindlikkus
Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd. Väärtustatakse õpetaja professiooni TENDENTSID KAASAEGSE KOOLIKORRALDUSE ARENGUS 1. Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt. Mõelgem sellele: Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne? Kui me soovime teiste edust õppida, siis millele panustada? 2. Hariduse avatus ja paindlikkus - Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja astmest on vaba tee järgmisesse. Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa. Mõelgem sellele: Kas Eesti haridus on paindlik
samastab õigust Jumala tahtega, talle on omistatud seadusandluse võim ja omadused. Judaismi keskne printsiip - õigus on Jumala tahe on otseselt ülekandunud läänemaailma ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Egalitaarsuse põhimõte kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. Tugev jumalik iseloom on õigusel ja islamimaades, kus õigus põhineb Koraanil ja Sunnal. Islami õiguse puhul õigus ja religioon ei ole lahutatavad. 2.2. Õigus kui õigluse väljendus (õigluse idee osa) Õigust ei tule otsida mitte valitseja tahtest, vaid headuse ideest. Platon ja Aristoteles. Õigus on vajalik polise korra loomiseks. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? Platon ideeõpetus: õigus on headuse idee.
2. ajaloolise võimalikkuse tees ainult väga produktiivse majandussüsteemi tingimustes tekib võimalus jagada majanduslikud ressursid võrdselt. Egalitaarsuse printsiip ei peaks olema inimlik väärtus, vaid üldise poliitika osa. Oluline on, et võrdsusideed ei saa enne realiseerida, kui on kaotatud materiaalne puudus; 3. antikapitalismi tees kapitalismi tingimustes ei ole võimalik saavutada materiaalsete tingimuste egalitaarset/võrdset jaotumist. Kapitalismi suurim saavutus on tootlikkuse tõstmine, kuid samas loob sellised institutsioonid ja võimusuhted, et tegelik võrdsuse saavutamine on võimatu. 145 Mõned sotsiaaldemokraatlikud voolud ütlevad, et kapitalismi ennast võib muuta selliselt, et see liiguks samm-sammult egalitaarsema korra poole. Täieliku radikaalse võrdsuse saavutamine on võimatu, kuid äkki on võimalik vähem klasse või väiksemad
ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Judaism pärandas ka seaduse järgimise, seaduse austamise ja karistamise probleemide lahendamisviisi. Kehtib põhimõte, et usklik juut seaduse järgimisega saab end avaldada kui headus ja tema väärtus avaldub nende normide järgimises. Egalitaarsuse põhimõte – kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. 2. ÕIGUS KUI ÕIGLUSE OSA Kreekas - Ühiskondlik kord on inimeste looming, looduslik saavutis. Kõik inimesed on looduslikkusest lähtudes võrdsed ja ühetaolised, neile on ühine nomos (algeline püha komme, mis kehtib) Platonile ja Aristotelesele on õigus ja seadus olulised ainult polise kujundamiseks – põhikorrad on alati õiguslikud korrad. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? P – ideeõpetus: õigus on headuse idee
Kuid eliidi olemus ja kujunemine on suuresti just moodsa ühiskonna probleem. Traditsioonilises ühiskonnas, kus inimesed olid selgesti jaotatud erinevatesse “ühiskonnalahtritesse”, olid “kutsutud ja seatud” üsna selgesti määratletud. Neid nimetati aristokraatiaks ja üldiselt ei olnud tollal vaidlusi selle üle, kes või mis on ühiskonna eliit. Tänaseks on saanud selgeks, et nii revolutsioonilised kui ka mitterevolutsioonilised püü- ded rajada täiesti egalitaarset (võrdsusele suunatud) ühiskonda on täiesti viljatud: revolutsioonid ei too kunagi võimule masse, vaid hoopis asendavad “roiskunud” eliidi tarmukamaga (vana eliidi uue eliidiga). Ühiskond on alati jagunenud rikasteks ja vaesteks. Alati on üritatud rikkust ümber jagada ning alati on avastatud, et selle tulemusena on tekkinud uued rikkad ja uued vaesed. Teoreetiliselt jagunevad eliiditeooriad kahte suurde rühma. Hinnangulised eliiditeooriad
annaabi.ee 
