retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4
40. REFLEKSIDE JAGUNEMINE: TINGIMATUD e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD e. elu jooksul omandatud refleksid 41. REFLEKSIKAAR: Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti määda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 42. TINGITUD REFLEKSIDE TEKKEMEHHANISMID: 1. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne sisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest 43
· Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. · närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (näiteks nahast, lihastest jm) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. Sellist refleksikaart nim monosünaptiliseks. Kaheneuronilisi refleksikaari leidub inimese organismis vähe, suurem osa on kolme või enama neuroniga. Nendel juhtudel on aferentse ja eferentse neuroni vahel 1 või mitu lülineuronit, sellist refleksikaart nim polüsünaptiliseks.niisugused lihtsad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju
e) Refleks - on närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. f) Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. g) Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt.
närve elundisse. Teed ehk neuronite ahelat, mida mööda erutus refleksi puhul levib, nimetatakse refleksikaareks. Koostanud M. Kolga 3 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Kõige lihtsam refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu võetakse erutus elundist vastu ja antakse edasi KNS-I eferentsele neuronile; viimane saadab (oma neuriidi kaudu) erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse. Niisuguseid lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe. Tavaliselt on meil tegemist kolme- või enamaneuroniliste refleksikaartega. Sel juhul on aferentse ja eferentse neuroni vahel üks või mitu lülitusneuronit. Refleksikaar võiks seega koosneda järmistest osadest: 1 2 3 4 5
depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) • Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator – postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon – pidurduspotentsiaali teke) Erutus -> mediaatoraine põiekese membraan läbilaskvaks -> mediaatoraine postsünaptilisele pilule -> erutus- või pidurduspotentsiaal. 23.Närvikeskused. Moodustuvad hallaine kogumikest. Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes: • Erutuse ühesuunaline juhtivus – aferentselt närvilt eferentsele • Erutuse juhtivuse aeglustumine – sünaptiline peetus • Rütmi omandamine • Närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus – kehaliselt aktiivsemal inimesel närvikeskused aktiivsemad) • Jälgnähud KNS-s. Järeltoime. – närvikeskusesse jõudnud impulss ei kao ära, vaid jätab jälje. Mida rohkem jälgi, seda parem mälu. • Muutuste säilitamine jälgede näol • Erutuse summeerumine - 24 • Erutuse rütmi transformeerimine - 25
Refleksi ülesandeks on reageerida välistingimuste muutumisele, et keha saaks nendega kohaneda. Refleksi funktsionaalsus Retseptor võtab vastu väljastpoolt saabunud erutuse (valu, venitus, puudutus) ja saadab selle tundetee (aferentse trakti) kaudu seljaaju suunas. Sinna saabuv signaal juhitakse edasi peaaju suunas ning pärast modulatsiooni ja koordinatsiooni saadetakse motoorne vastus ekstrapüramidaalse süsteemi ja püramidaalse trakti kaudu motoorsele (eferentsele) juurele ning sealt tagasi lihasele. Vastav lihas tõmbub kohe kokku. Ainult ajuteede vigastuse korral (insult, närvitee katkestus) ei saa lihas vastust või saab ebaadekvaatse vastuse (patoloogiline refleks). 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivse närvisüsteemi ülesanne on juhtida meie keha elutähtsaid funktsioone. Kuna need funktsioonid ei allu inimese tahtele, nimetatakse vegetatiivset süsteemi ka autonoomseks närvisüsteemiks
annaabi.ee 
