?, sekretiin, koletsüstokiniin??) Kliiniliselt võivad hormoonid olla kas aminohapetest koosnevad (peptiidhormoonid) või kolestoroolist sünteesitud (steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana käsitletakse ka joodi sisaldavaid hormoone (kilpnäärme hormoonid). Hormoonide transpordi viisid efetorina ja toimemehhanism efektorile Viis, kuidas hormoon oma näärmest pärast vallandumist jõuab efektorrakule, millele toimet avaldab. a) Endokriinne transport – transport vere kaudu b) Parakriinne transport – toime läbi rakuvahelise ruumi kõrvalolevale rakule (para – kõrval) c) Neurokriinne transport – hormoon tekib närviraku kehas; osa närvirakke neurosekretoorsed (nii närvi kui ka näärme funktsioon); transporditakse piki aksonit d) Autokriinne transport – hormoon toimib samale rakule, mis teda sünteesib – mõjub iseendale
Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal - membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti
Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes. Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor
Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes. Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor
sekretsioonist. Välissekretoorne naisel seisneb munaraku produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava
produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb
produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või
produktsioonis. 2. MITTEKLASSIKALISED NÄÄRMED (moodustavad difuusse neuroendokriisse närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas
annaabi.ee 
