Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2. Motoorsed vegetatiivsed närvirakud - paiknevad vegetatiivsetes tuumades, aksonid väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine
sensoorseid närvikiude keskusesse. Retsiprookre innervatsioon- see näitab kuivõrd mitmekesine peab olema närvisüsteemi talitlus, et tegevus saaks olla efektiivne ja koordineeritud. Refleksikaare osad: Retseptor ehk sensor - võtab ärrituse vastu. Sealt juhitakse mööda aferentsed ehk sensoorseid närvikiukde keskusse (on enamasti KNS) Keskus, sealt läheb mööda täidesaatvaid ehk eferentseid kiude efektorini Efektor, sealt tagajärjeks on reaktsioon. Kui need lähevad lihastesse, siis need on motoorsed Kui lähevad näärmele, siis need on sekretoorsed Refleks juhtimise seisukohalt ei saa olla efektiivne ilma tagasisideta, selle teel informeeritakse keskust sellest, kas toimunud reaktsioon oli piisav või mitte, kas lähte olukord taastus või mitte või pidigi see muutuma ja kas see oli piisav
Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.
Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit. Neuroendokriinne transport- hormoon
Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini. 7 Sageli saavad siseorganid nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni. Mõnes kohas on vaid üks innervatsioon. 8 Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud. Enamasti on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju vastandlik ehk antagonistlik. Saavutatakse siseorganite
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Parasümpaatiline NS Metasümpaatiline e enteraalne(soole) Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist: 1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus. 2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon). Sümpaatiline NS Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes. Preganglionaalsed kiud lähtuvad sümpaatilisest NS’st. Kiud on üsna lühikesed Postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad kahes erinevas piirkonnas: Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses. Kõhuõõnes ja 3 ganglionis (põimikus).
mõlema talitlust. Koosneb 3 osast: Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Metasümpaatiline e enteraalne(soole) Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist: 1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus. 2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon). Paiknevad elundite lähedal. Sümpaatiline NS Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes. Preganglionaalsed kiud lähtuvad sümpaatilisest NS’st. Kiud on üsna lühikesed Postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad kahes erinevas piirkonnas: Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses.
vesilahustuvusel: ○ Vesilahustuvad hormoonid ■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid ○ Lipiidlahustuvad hormoonid ■ kilpnäärme hormoon ■ steroidsed hormoonid ■ vitamiin D3 hormoon Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Hormoonide teed efektorini jagatakse : 1. endokriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks adrenokortikotroofne hormoon sünteesitakse hüpofüüsis, kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib
annaabi.ee 
