sünnitus ● organismi kohastumise tagamise erinevate tingimustega: stress, trauma, temperatuuri kõikum ● homöostaatiline funktsioon: organismi füs.parameetrite hoidmine suht püsivana (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel) ● ainevahetuse ja energeetilise tasakaalu regulatsioon ● Erandlikud toimemehhanismid: steroidhormoonid (algaineks kolesterool), D-vitamiin, kilpnäärmehormoonid Hormoonid jaotus toime alusel: ● H mis toimivad vahetult efektorelundile (nt suguhormoonid) ● H mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, so GLANDOTROOPSED hormoonid (nt türeotroopne hormoon) ● H mis moodustuvad hüpotaalamuse väikstes närvirakkudes, reguleerivad adenohüpofüüsi (ajuripatsi tagasagara) tööd. - VABASTAJAD e LIBERIINID (realising): rguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist - STATIINID, mis pärsivad adenohüpofüüsi troopsete hormoonide tööd.
eritamine 2. Hormoonid Bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained, mis mõjustavad elundite talitlust juba väga väikestes kogustes Toime: 1) Soodustavad vaimset (kilpnäärme hormoon), füüsilist (kasvuhormoon), sugulist (testosteroon, östrogeen) arengut 2) Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Hormoonide jaotus toime alusel: 1) Hormoonid, mis toimivad vahetult efektorelundile 2) Hormoonid, mis reguleerivad 1. rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist 3) Hormoonid, mis reguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist Hormiinde toimemehhanismid: Regulatsioon Aine hulk veres mõjutab hormooni, närvisüsteemi toimet Teiste hormoonide reguleeriv toime 3. SSN süsteemi kuuluvad: Hüpofüüs HYPOPHYSIS Epifüüs CORPUS PINEALE Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA
Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised . Sillas on 7nda peaajunärvi tuumad ja keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja parasümpaatilised tuumad (närvirakukehade kogum). Mediaatorites nii ganglionites kui ülekandel efektorelundile on atsetüülgoliin , neid retseptoreid, mis on atsetüülgoliini suhtes tundlikud, nimetatakse kolinoretseptoriteks. Neid on kahte tüüpi: M- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida muskariiniga aga mitte nikotiiniga)ja N- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida nikotiiniga, aga mitte muskariiniga) Paraümpaatilise ns erutus suureneb organismi puhkeseisundis (magades, pikali heites, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist)
seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10. Peaajunärvi tuumad, uitnärv ja 9. Peaajunärvi parasümpaatilised tuumad. Sillas on 7nda ehk parasümpaatilise tuumad. Keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja närvi parasümpaatilised tuumad st närviraku kehade kogumikud. Keskustes need närvirakukehad on esimese preganglionaarse neuroni kehad. Postganglionaarne kiud on aga parasümpaatilises ns- s lühike, tal pole vaja kaugele minna. Mediaatorites nii ganglionis kui ülekandel efektorelundile on atsetüülkoliin. Neid retseptoreid, mis on Ach suhtes tundlikud, nim kolinoretseptoriteks. Kolinoretseptoreid on kahte tüüpi: M-kolinoretseptor ja N- kolinoretseptor. N-kolinoretseptorid on need, kus Ach toimet saab imiteerida nikotiiniga, aga mitte muskariiniga. M-kolinoretseptorid on need, kus Ach toimet saab imiteerida muskariiniga, aga mitte nikotiiniga. Parasümpaatilise NS-i erutus suureneb organismi puhkeseisundis (magades, pikali
Sümpaatilise NS keskused ● paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes servades - seal on I preganglionaarsete neuronite kehad - sealt suubuvad närvikiud ganglioni e närvitänku, kus asub II postganglionaarse neuroni keha ● kuna ganglionid paiknevad seljaaju lähedal, siis on preganglionaarsed kiud lühikesed ● väljapoole seljaaju tekib sümpaatiline piiriväät - sealt saab alguse pikk postganglionaarne kiud efektorelundile ● osa ganglione paikneb ka efektorelundi läheduses - nad moodustavad närvipõimikuid (nt päikesepõimik) Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub: 22 ★ Sümpaatilise NS ülesandeks on organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks - pupilli laienemine, bronhide laienemine,
Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses. Refleksi toestumise anatoomiliseks substraadiks on reflekskaar, mille moodustavad sensor (retseptor), aferentne juhtetee (sensoorne neuron), refleksikeskus (kesknärvisüsteem), eferentne juhtetee (efektor). Refleks avaldub üksteisele järgnevate sündmustena. Ärritaja e stiimul põhjustab sensoris erutuse tekke, mis levib aferents juhteteed pidi refleksikeskusesse kesknärvisüsteemis ja sealt eferentse juhtetee kaudu efektorelundile (lihasele või näärmele), mille tegevusaktiivsus muutub. Refleksi juurde kuulub ka saavutatud tulemuste kontroll, nn tagasiside tegevuse tulemuse kohta. Reflekse saab klassifitseerida järgmiselt: 1) Eferentse neuroni järgi - Somaatilised refleksid toimuvad somaatilise närvisüsteemi kaudu ja reguleerivad skeletilihaste tegevust. - Vegetatiivsed e vistseraalsed refleksid toimuvad vegetatiivse närvisüsteemi
Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised . Sillas on 7nda peaajunärvi tuumad ja keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja parasümpaatilised tuumad (närvirakukehade kogum). Mediaatorites nii ganglionites kui ülekandel efektorelundile on atsetüülgoliin , neid retseptoreid, mis on atsetüülgoliini suhtes tundlikud, nimetatakse kolinoretseptoriteks. Neid on kahte tüüpi: M- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida muskariiniga aga mitte nikotiiniga)ja N- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida nikotiiniga, aga mitte muskariiniga) Paraümpaatilise ns erutus suureneb organismi puhkeseisundis (magades, pikali heites, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist)
hüdroksüülim ine, Dopamiin ja noradrenaliin on neuromediaatorid, dekarboksüülim ine adrenaliin aga ka neerupealise säsiolluse hormoon. Dopamiin on noradrenaliini ja adrenaliini sünteesi eel- HO D opam iin vorm (joon. 30). Noradrenaliin kannab mediaatorina HO CH 2 C H 2 NH 2 närviimpulsse üle sümpaatilistest närvilõpmetest efektorelundile (sagedamini silelihastele). Adrenaliin stimuleerib südametegevust, tõstab vererõhku ja aval- hüdroksüülim ine dab perifeerset veresooni ahendavat toimet. Viimase omaduse tõttu kasutatakse teda ka ulatuslike vere- HO kaotuste ja shokiseisundite puhul, samuti kirurgias. OH N orepinefriin HO CH CH 2 NH 2 (noradrenaliin)
annaabi.ee 
