mõistust vallanud. Kristus ei olnud Petersoni arvates mitte inimene-jumal, vaid ainult inimene, kuigi suurim ja parim nende seast, kes kui jumala lapsed jumala meele pärast elasid. Nii saab Peterson aru Johannese evangeeliumist (ò ). Vaatamata selle peale, et Peterson jumalat tunnustab ja temast nii palju räägib (päevaraamatus) , võib siiski küsimus tekkida, kas ta on deist või mitte. Mis puutub eetilisse probleemi elu mõttest ja õigeksmõistmisest, siis domineerib Petersonis idealistlik-religioosne vastus: inimene peab püüdma saavutada elu kõrgemat täiust ja realiseerima inimesarmastuse ideaali. Teiste sõnadega - inimene peab ,,iseenese ja teiste õnnistuseks elama". See on inimese eesmärk. Ent milles siis seisab inimese õndsus? Täiuses. Nimelt mõistuse täiuses, sest mõistus on tähtsam, olulisem inimese eksisteerimise tunnus - ta on igavene
9 omandatav, siis ei saa teda käsitleda “hinge” ürgse omandina, vaid peab paratamatult olema midagi väljastpoolt külgepandavat ning vastuvõetavat. Sellest järeldab Platon, et voorus sel juhul minetab oma absoluutse ning igikehtivuse ja kujuneb üksnes inimlikuks “määranguks”, mida igaüks võib valida ja sisustada omaenese suva ning maitse kohaselt. See viiks aga eetilisse relativismi, mida propageerisid sofistid ja voorus, mis pidi olema võrdne muutumatu “ideega”, ei oleks seda. Teisalt – nii arutleb Platon edasi – on võimalik vooruses näha midagi kaasasündinut, inimese oma hingesügavuses katkevat antust (“physei paragenomeno”) – ja sel juhul ei ole ta õpetatav ega arendatav. Iga inimene oleks niisugune, nagu ta on ja vooruslik sel määral, nagu talle seda sündimisest kaasa on antud. See teeks aga eetika mõttetuks, juhiks absurdsusse
Ta kirjanikutöö ei saa mingit vastukaja. Kinkekaart sureb olles üksik ja häbistatud. Mõtted: ,,Elutee staadiumid" teoses, räägib ta inimese olemisest. Inimese elu teostub 3lt tasandilt: Esteetiline elu vastavalt meeleolule. Selline inimene, on meeleolu inimene. Elab hetkes. Mängib eluga kuni elu temaga mängib, kuni inimene jõuab kriisi. Seda on võimalik ületada ka positiivselt- leiab aset meeleparanduses ja kahetsuses. Sealt jõuab inimene eetilisse staadiumisse. Jõudmine uuele tasandile ei toimu läbi põgenemise maailmast vaid tänu hüppele teisele tasandile. Eetiline inimene muutub vastutavaks. Sarnaneb tüürimehele, kes juhib laeva etteantud kursil. Kui inimene otsustab midagi, siis läbi selle sünnib ajalugu. Selles staadiumis võib jõuda teatud kriisi. Kahtlus. Meeleheide. 3 liiki kahtlust e. meeleheidet: 1. Me võime elada meeleheitlikus teadmatuses, kas me oleme ikka tõelised isiksused Ise. 2
3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista.''(Beyer, Eessõna, lk 15.). Kuid Sörenile see tõenäoliselt meeldis, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks.(Saarinen 1985) Hiljem kaldus Sören hoopis teise äärmusse eetilisse rigorismi. Varsti muutus ta aga väga religioosseks inimeseks, kelle eesmärgiks sai olla tõeline kristlane. Kierkegaard tahtis saada kirikuõpetajaks, kuid mõistis õige pea, et luteri pastori elu ei sobi talle. (Meos 2000) 1840.aastal kihlus Sören 17aastase Regine Olseniga, kõrgema ametniku tütrega. Tütarlapse omadustest võlusid teda kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Kohe hakkasid Sorenit vaevama kahtlused, kas ta ikka suudab Reginet õnnelikuks teha. Isa
väärtused. Olulised küsimused, millele vastamine aitab konkreetses organisatsioonis mõista eetilise käitumise tähendust 3 Leian, et alljärgnevatele küsimustele mõtlemine ja vastuste leidmine peaks olema mõningaseks abiks, seetõttu soovitan eetilisse käitumisse puutuvad asjad konkreetsetes situatsioonides, organisatsioonis ühiselt läbi mõelda ja selgeks rääkida. Leian, et üsnagi oluline on jõuda ühisele arusaamisele: · Mida tähendab olla avatud ja aus konkreetses situatsioonis / organisatsioonis (kuhu tõmmata piirid), millal on tegemist lubatud, millal lubamatu käitumisega? · Mida ja kui palju rääkida, millist infot organisatsioonist välja anda?
Peale organisatsiooni väärtuste sõnastamist on vaja neid kommunikeerida, teha avalikuks ja nähtavaks, uute liikmete organisatsiooni tööle võtmisel tuleb ka neile koheselt anda teada, millised on organisatsiooni väärtused. Olulised küsimused, millele vastamine aitab konkreetses organisatsioonis mõista eetilise käitumise tähendust Leian, et alljärgnevatele küsimustele mõtlemine ja vastuste leidmine peaks olema mõningaseks abiks, seetõttu soovitan eetilisse käitumisse puutuvad asjad konkreetsetes situatsioonides, organisatsioonis ühiselt läbi mõelda ja selgeks rääkida. Leian, et üsnagi oluline on jõuda ühisele arusaamisele: · Mida tähendab olla avatud ja aus konkreetses situatsioonis / organisatsioonis (kuhu tõmmata piirid), millal on tegemist lubatud, millal lubamatu käitumisega? · Mida ja kui palju rääkida, millist infot organisatsioonist välja anda?
indiviidide eelnevale, käesolevale või tulevasele käitumisele." (nt kättemaks kunagise kallaletungi eest) Sotsiaalne on ainult mõttestatult teiste indiviidide käitumisele orienteeritud käitumine. Weber esitas sotsiaalse käitumise 4 tüüpi: 1)sihiratsionaalne käitumine(ehk eesmärgiratsionaalne) aluseks ootused välismaailma objektide ja teiste inimeste käitumise suhtes 2)väärtusratsionaalne käitumine aluseks on usk mingi käitumisviisi eetilisse, esteetilisse, religioossesse või muusse väärtusesse, sõltumata tegevuse edukusest. 3)Afektiivne(eeskätt emotsionaalne)käitumine, mille aluse moodustavad indiviidi afektid ja tundeseisundid 4)traditsiooniline käitumine, mis baseerub sügavalt juurdunud harjumusel. Weber pidas olulisimaks eesmärgiratsionaalset käitumist. Seda iseloomustab see, et isik orineteerib oma tegevuse eesmärgile, vahenditele ja võimalikele tagajärgedele, kaaludes
annaabi.ee 
