,,õige tegu") . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna ,,hea" tähendus. ,,Hea" on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks. ,,Hea" on vaid lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,hea". ,,Kollane" samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on ,,kollane". Loeng: · Milline on eetikaterminite tähendus? · Kas eetikaväited on tõesed? · Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. "Leib on laual" See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. Ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad
„õige tegu“) . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna „hea“ tähendus. „Hea“ on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks. „Hea“ on vaid lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „hea“. „Kollane“ samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „kollane“. Loeng: • Milline on eetikaterminite tähendus? • Kas eetikaväited on tõesed? • Kuidas õigustada eetikaväiteid? Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. “Leib on laual” See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust. Eetikaväide: Eetikaväited erinevad teistest väidetest. ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas
Paljud filosoofid, nt Sartre eitavad inimloomuse eksisteerimist. 9. loeng FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Mis on metaeetika? Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? Mis on metaeetika? – Filosofeerimine eetika üle. Metaeetika on neutraalne, ei ütle, mis on hea/halb, õige/väär. Mis on väide? – Väide sisaldab termineid, millel on tähendus ja väitel on tõeväärtus, s.t. on kas õige või väär. Miks arvata, et eetikaväited erinevad teistest väidetest? Eetikaväited ütlevad midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest. Faktiväide - väide mingi fakti kohta maailmas. Väärtusväide - väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea, „peaks“. Hume: faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväiteid. Väärtusväite saab tuletada ainult siis, kui ka eeldustes on väärtusväide. Sel puhul tuleks ikkagi põhjendada eelduses olevat väärtusväidet. Kaks põhilist seisukohta:
Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne - ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Mida me teeme, kui me esitame eetikaväiteid? "Ei ole ilus teisi lapsi kiusata!" "Inimene peab end pidevalt arendama." "Eksamil petmine ei ole õige." "Ei tohi kontrolltöö vastuseid maha kirjutada!" "Hea inimene on see, kes seab ühise hüve omakasust kõrgemale." Milline on eetikaterminite tähendus? Kas eetikaväited on tõesed? Kuidas õigustada eetikaväiteid? Väide Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär. "Leib on laual"- "Leib on laual" on tõene parajasti siis kui leib on laual. Milline peab olema maailm, et see väide oleks tõene? "Leib" tähendab pruunika värvusega, rukkijahust küpsetatudtoidupala. Jne. "Oma vara jagamine vaestele on hea"
-> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas) -> emotivism Ayer(moraalilaused ei ütle maailma kohta midagi, väljendab ainult tundeid) -> preskriptivism Hare. (moraaliotsuste kaudu tehakse ettekirjutusi) -> ekspressivism (puudub tõeväärtus) Moraaliotsustuste tunnused: ei kirjelda olukordi, vaid ütlevad, mida peaksin tegema, loogiline vorm, universaalne. Eetikaväited ütlevad midagi väärtuste kohta ning erinevad seetõttu faktiväidetest. Faktiväide – väide mingi fakti kohta maailmas; väärtusväide – väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea; „peaks”-väited. Hume:
mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid. Neid ei saa õigustada faktidega, ega omanda nad ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti pole inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. Preskriptiiv-mittekognitivism Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (preskriptsioonid). Preskriptivism on õpetus, et moraalsed juhtnöörid on kokkuleppelised ja need pole tõesed ega väärad, kuid nad võivad olla kasulikud/kahjulikud, õiglased/ebaõiglased, meeldivad/ebameeldivad. Moore leiab, et kuni ei ole selge, mida tähendab "hea", ei ole eetika kui õpetus mõistlik. Ta ei tunnusta eetilist naturalismi. R. M. Hare ja preskriptivism
Eetika-väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. See on emotivistlik mitte-kognitivism. PERSPEKTIVISM Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised. Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism. 22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär? Moraaliprintsiibid pole absoluutsed ja nad sõltuvad sotsiaalsest grupist ning individuaalsest otsustusest. Neid võib teatud kontekstides rikkuda ja moraaliprintsiipe võivad teatud kontekstides üles kaaluda teised moraalireeglid.
Kui mõiste deontoloogia tähistab moraalse teo seesmist väärtust ning preskriptivism moraalse otsustuse ettekirjutatust, siis mingi tähenduslik seos saab teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. neil kahel omavahel olla ainult ühtses süsteemis, kuhu mõlemad kuuluvad. Preskriptivism: eetikaväited ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte aktuaalne, vaid pigem tähistab universaalseid 14. Mis on kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv väidab: tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat. See tähendab, et moraaliprintsiibid oleme ettekirjutusi. Eetikaotsustused pole aktuaalselt, intuitiivselt ega ratsionaalselt õigustavad, kuid nad on eksistentsiaalselt õigustatud
annaabi.ee 
