See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge "kaunistab" arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu, mida me praegugi kasutame. See järsult langev ligi 32 meetri pikkune hoolikalt graniitplaatidega kaetud koridor juhtib meid suhteliselt väikesesse eestuppa. Nagu Te näha võite on koridor niivõrd madal, et siin tuleb liikuda kummargil. Mida sügavamale me jõuame, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Kuna siin on erit umbne, siis sageli inimesed kaotavad teadvuse. Kuid kui keegi ennast halvasti tunneb, siis palun öelge. Edasi suundume me horisontaalsesse tunnelisse. Edasi minnes tuleb siit graniitplaatidega kaetud ruum, kus Vyse on avastanud sesesarga tükid koos vaarao rüüstatud muumia jäänustega.Siit edasi minnes jõuame tunnelisse
Ei maksa meelt heita! Võib-olla lõpeb kõik veel hästi." Peategelased: Zadig, Setoc, Astarte, Azora, Cador, Semire. Tegevuspaik: Babüloonia. Põhiteemad: Saatus-täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. Tsitaadid: ,,Parem jäägu süüdlane karistuseta, kui et karistada saab süütu." "Teened jäävad pahatihti eestuppa ja kahtlustamine astub kabinetti." "Ta tôotas edaspidi olla toimekam ja tagasihoidlikum; ta laskis ennast vähem ülistada, pidas vähem pidusid ja oli märksa ônnelikum, sest alaline lôbu ei olegi lôbu." "Tärkav armastus, mida maha surutakse, plahvatab; rahuldatud armastus oskab end peita." ,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin(juuni 1799-veebruar 1837) Teos räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Pärast lõputuid pidusi mõistis Onegin
täpita). Peale seda lahkus Berenike aga toast. See aga jäi Egaeust kummitama meeletult. Ta lihtsalt mõtles ja mõtles Bernike hammastest, küll ta nägi neid kõikjal, nii et ta kujutas neid ette isegi käega katsutavad olevat. Ta arvas, et Berenike hammastes on olemas peidus ka mõte. Järgmisel päeval ärkas ta oma unelusest sel hetkel kui kostis hädakarje ja millele järgnesid erutunud hääled. Ta tõusis oma toolilt ja läks eestuppa, kus ütles talle toatüdruk, et Berenike oli tol ööl surnud langetõvehoo kätte ning nad kavatsevad ta mulda sängitada öö saabudes. Mingi aeg hiljem leidis Egaeus end taas istumas raamatukogus, kus ta oleks jutkui ärganud ühest segasest ja erutavast unenäost. Ta teadis, et enne päikeseloojangut oli maetud Berenike, kuid mis vahepeal toimund oli ei olnud tal halli aimugi. Kuid teda valdas õudus. Egaeus teadis, et ta oli midagi teinud aga mida
- vanaema käis jälle tüdrukut sööma kutsumas, kuid viimane protestis et sööb vaid inimeseliha, lootes sellest vanaema ärritumist, kuid eestoa uksele koputati ja uksele ilmus võõras vanamees, kes tutvustas end kui raamatukogu juhata Ilves, kutsudes inimesi ukselt uksele raamatukogusse ning viies läbi maanaistele tursa tutvustamise kursusi, vanaema andis allkirja ANNA KITSIG - vanaema käskis korvi laduda 10 muna ja need Ilvesele anda, kui tütar eestuppa tagasi läks, teatas ta, et tahab raamatukogusse minna ja Tommi kaasa võtta, seda ta ka sai - raamatukogust valis ta välja 2 raamatut, mida laenutada tahtis, ühe vahetas Ilves ringi muinasjuttude raamatu vastu, seejärel neiu lahkus kodupoole tagasi ja lubas teinekordki tulla - tüdruk ja Paula-toa Aime hakkasid koos oma koertele Tuksile ja Tommile seapekki söötma seejärel sõid nad ka ise, närisid searibisid
4 Ludwig II-l ei olnud poliitilist talenti, ta ei tundud poliitika vastu huvi. Tal oli ülearu palju endaga tegemist, et tal jätkunuks aega ja tahtmist teiste probleemidega tegelda, ta oli egoist, mitte altruist. Kuna ta juba kuningas pidi olema, siis tahtis ta olla piiramatu võimuga kuningas, kelle tahe oleks seaduseks. Riigivõim oli kontsentreeritud ministrite kabinettidesse ja kuninga eestuppa, mitte kuninga salongi. Ludwig II-le, kes lähtus sellest, et tema on majas peremees, ei jäänud see kuigi kauaks saladuseks. Monarh, kes armastas rõhutada: ,,Mina, kuningas!" pidi õige pea jõudma äratundmisele, et teised lasksid tal küll kuningat mängida, kuid mitte kuningas olla. Nii muutusid talle riigiasjad, mis polnud nagunii tema asjad, ,, riigilabasusteks", millest ta soovis ennast targu säästa. SIEGFRIED JA WOTAN
mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega. Kõik viirastused olid oma paigul, kõik unenäolised isandad naeratasid seintel, aga tõeline Isand polnud siin. Popi lähenes voodile. Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända. Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna järgi nägi. Kuid see oli ometi paljas kujutlus ja pettus. Ja Popi tuli jälle kurvalt eestuppa. Päike paistis läbi pudelipõhja-taoliste ruutude. Huhuu puuri ümber värises kuldne tolm. Oli vaikne. Varblased ei siristanud enam. Ja -- korraga tundus Popil õudne. Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, nagu üksijäetud laps. Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas,
mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega. Kõik viirastused olid oma paigul, kõik unenäolised isandad naeratasid seintel, aga tõeline Isand polnud siin. Popi lähenes voodile. Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända. Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna järgi nägi. Kuid see oli ometi paljas kujutlus ja pettus. Ja Popi tuli jälle kurvalt eestuppa. Päike paistis läbi pudelipõhja-taoliste ruutude. Huhuu puuri ümber värises kuldne tolm. Oli vaikne. Varblased ei siristanud enam. Ja — korraga tundus Popil õudne. Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, nagu üksijäetud laps. Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? Siis istus ta
neile hända. Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna Kuid ometi oli Huhuu nii Isanda sarnane: ta kõndis kahel jalal ja tal olid järgi nägi. sõrmed. Kes ta oli? Kas mõni teine isand? Üks kuri ja tige isand, keda peab kinni Kuid see oli ometi paljas kujutlus ja pettus. Ja Popi tuli jälle kurvalt eestuppa. pidama? Päike paistis läbi pudelipõhja-taoliste ruutude. Huhuu puuri ümber värises Nälg vaevas Popit. Ta tõusis, läks oma saviastja juurde ja võttis sealt köndi. kuldne tolm. Oli vaikne. Sellel polnud liha, kuid närida võis seda ajaviiteks ometi. -3-
neile hända. Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna Kuid ometi oli Huhuu nii Isanda sarnane: ta kõndis kahel jalal ja tal olid järgi nägi. sõrmed. Kes ta oli? Kas mõni teine isand? Üks kuri ja tige isand, keda peab kinni Kuid see oli ometi paljas kujutlus ja pettus. Ja Popi tuli jälle kurvalt eestuppa. pidama? Päike paistis läbi pudelipõhja-taoliste ruutude. Huhuu puuri ümber värises Nälg vaevas Popit. Ta tõusis, läks oma saviastja juurde ja võttis sealt köndi. kuldne tolm. Oli vaikne. Sellel polnud liha, kuid närida võis seda ajaviiteks ometi. -3-
,,Katsusin järele: soru pahemal pool taskus," ütles Elbe tuppa tagasi tulles. Ja ruttu muretses ta samasuguse pudeli ning täitis selle veega. Siis jäi ta Voitinskit ootama, kellele ta juba välisuksele vastu läks, kus algas kohe lai jutt tehtud jalutuskäigust, ilmast, külmast, taevatähtedest ja kes teab millest. Jutt oli nii huvitav ja kaasakiskuv, et peatas mehi kauemaks külma ja pimedasse kotta ning hämarasse eestuppa kui see ehk harilikult tarvilik. Pealegi juhtus nõnda et kui seisab üks, siis seisab ka teine, aga kui hakkab üks läbi ukse minema, siis tahab ka teine sedasama teha, nii et tuleb tahes või tahtmata kokkupõrge ja trügimine. Lihtsalt naljakas inimestega, kuis nad mõnikord tahavad sama asja samal silmapilgul teha! Ajab südaöösi naerma, ajab vanahärra Voitinskigi naerma, kel oli alguses nii tõsine ja peaaegu pühalik nägu
Siiski, kui ta isanda lõunasöögi juures teenis ja nägi teda maksmisel pihutäit kuldraha taskust võtvat, arvas ta, et tema õnn on nüüd saabunud, ja tänas taevast, et on niisuguse kröösuse otsa sattunud. Selle veendumuse juures püsis ta kuni pidusöögi lõpuni, mille riismetega ta tegi tasa oma kauaaegse paastumise. Õhtul isanda voodit korraldades varisesid aga Planchet' õhulossid kokku. Korteris, mis koosnes ees- ja magamistoast, oli üksainus voodi. Planchet heitis magama eestuppa tekile, mis oli võetud d'Artagnani voodilt, kellel tuli edaspidi ilma läbi ajada. Athosel oli omakorda eriliselt väljaõpetatud teener, nimega Grimaud. Ta oli väga vaikne, see vää-ikas isand. Iseendast mõista oli jutt Athosest. Juba viis-kuus aastat, kus ta elas tihedaimas sõpruses kaaslaste Porthose ja Aramisega, mäletavad need .teda sageli naeratamas, mitte iialgi aga naermas. Ta kõneles lühidalt ja ilmekalt, 84
annaabi.ee 
