Õnneks päästis kartul kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil.
Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna (valla) ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks. Näiteks vajasid valla üldkoosoleku otsused mõisniku kinnitust.
Kolmkeelsus Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist Üleilmastumise aeg algas Eesti taasiseseisvumisega Eesti keel ainus ametlik keel Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati Noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb Kasutatud kirjandus: M. Ehala ,, Keel ja Ühiskond" 2012 lk 66-74 Täname kuulamast! Kokkuvõte Suurimad muutused keeles ordu- ja rootsi ajal, sest kõnelejad sattusid tihedasse keelekontakti teiste rahvutega, ning keeled segunesid veidi Võeti üle palju sõnu ning grammatikat Oma osa mängis ka kirik, kus peale reformatsiooni hakati pidama jumalateenistusi eesti keeles Iga sotsioperiood tõi kaasa suuremaid või väiksemaid
Kirjakkelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks. 8)Nõukogude aeg(1944-1990)vene keele järsk tõus, venekeelsete sisserännanute hulk kasvas. Rahvustevaheline suhtluskeel oli vene keel(õpetati juba 2. klassist). Kujunesid välja erinevad keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid( va. Võrumaal ja saartel) 9)Üleilmastumine(1991-...) Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik eestistati, kuid igapäevaelus kasutatakse endiselt ka vene keelt.Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel. Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 1535- Ilmus eestikeelne luterliku õpetuse kokkuvõte ,,Katekismus" Simon Wanradt ja Johann Koellilt.
9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) - Talurahvas ei pidanud nüüd mõisnikku küll teenima, kuid oma eluaseme pidid nad mõisnikult nüüd välja rentima. Algusaastatel ei toonud see talupoegade ellu suuri muutusi, sest ka edaspidi sõltuti mõisnikust. Seoses pärisorjuse kaotamisega, pandi Eestimaa talupoegadele nüüd lisanimi ehk priinimi. Enamasti panid selle mõisnikud ja hiljem kõik saksapärased perekonnanimed eestistati. 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel Eestimaal kujunesid välja 3 suurt laevaehitussadamat : Häädemeeste Pärnu lähedal, Käsmu Põhja-Eestis ja kogu Saaremaa rannik Sõrve poolsaarest Kihelkonnani. Peamiselt ehitati purjekaid Riiga ja Peterburgi kaubareiside tegemiseks. Paljusid laevu juhtisid metskaptenid ehk merekoolihariduseta kaptenid. Suureks sissetulekuallikaks sai salakaubandus
Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil. 1841. aastal levisid kuuldused väljarändamisvõimalustest Venemaale, kus pidi saama maad, mis ei kuulu mõisnikele. Liikumise haripunkt saavutati 1841. aastal Pühajärve sõjas. 19. sajandi teisel veerandil püüdsid slavofiilsed ringkonnad piirialade rahvaid tihedamalt "emakeelse Venemaa" külge siduda. Venestuspoliitika peamiseks 4
Pidustustel etendati ooper. Ekspresident ei etenda enam poliitikas mingit osa Teda premeeriti eesti näitekirjanduse edendamise eest, kuigi ükski teater parasjagu tükke ei etendanud. Jaan Teemant etendas vabariigi sünnis olulist osa. eestindama-eesti keelde tõlkima. “Kalevala” on August Annisti eestindatud. Eestindus eestistama- eestiliseks, eestipäraseks tegema. Nimesid eestistama Betti Alver on eestindanud „Jevgeni Onegini“ . Eelmise sajandi 30. aastatel eestistati perekonnanimesid. efektne- mõjuv, muljet avaldav. Efektne kübar. Efektne trepp kaunistab iga sisekujundust efektiivne-mõjus, tõhus. Efektiivne vahend. Efektiivne asjaajamine on iga asutuse püsimise alus Sümfoonia efektne esitus. Tuleb saavutada efektiivne tootmine. ehe- ühest ainest koosnev; rikkumatu. Uuralites leitakse kulda ka ehedal kujul. Ehe rahvalaul ehtne- võltsimata; päris, tõeline; siiras. Ehtsad pärlid. Ehtne üllatus. Need roosid pole ehtsad, vaid paberist
Parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine 1934. aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontroll rakendus ka ametiühingutele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile jm. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Viidi ellu mitmed üleriigilised kampaaniad. Nimed eestistati, levitati sinimustvalget lippu, toetati kodukaunistamist. Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nt Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks ainuparteiks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. Häälekandjad suleti, siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Vabadussõjalastel tuli mõte, et vägivaldselt võimu haaranud valitsejad tuleb samuti kukutada. 8
Valitsus, kus jäme ots oli kolme mehe- Pätsi, Laidoneri ja Einbundi- käes, kontrollisid kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. 1934. aasta 18. detsembrist keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning rikkuda poleemikaga kodurahu. Kehtestati järeltsensuur. 1935. aastal algatas Päts nimede eestistamise aktsiooni. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. 1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Nimede Eestistamise Liidu kõrvale loodi Eesti Lipu Toimkond. Alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti äride raamatupidamised ja kirjavahetused oleksid eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn. Vapside põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis
valmistatud peenema mööbliga, seintel asendasid fotosid seinavaibad, kasutusele tulid diivanipadjad ja linikud. Luule Sakk mäletab, kuidas tema isa käis iga päev lõuna ajal kodus söömas ning alati oli laual valge lina ja korralik serviis. [Lisa 1:1:1] 1930ndail aastail loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobis hästi nimede eestistamine. Luule Sakk räägib: ,,Meie saksapärane nimi ,,Umberg" eestistati, samuti sai eestipärase nime ka isa- Gustavist sai Kustas. " Rein Sakk`i peres toimus nimede eestistamine 1934. aastal. Perekonnanimi oli alguses Sack, siis Sak ja praegu Sakk. Hilda Kuremaa meenutab: ,,Nimede eestistamist meil ei toimunudki, kui siis ainult niipalju, et ,,Kurema" muutus ,,Kuremaaks". Elle Veigel: ,,Ema vend eestistas oma perekonnanime, samuti üks ema õdedest, kes oli abielus poolakaga, suutis mingil moel oma mehele selgeks teha, et
sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil. 1841. aastal levisid kuuldused väljarändamisvõimalustest Venemaale, kus pidi saama maad, mis ei kuulu mõisnikele. Liikumise haripunkt saavutati 1841. aastal Pühajärve sõjas. 19. sajandi teisel veerandil püüdsid slavofiilsed ringkonnad piirialade rahvaid tihedamalt "emakeelse Venemaa" külge siduda. Venestuspoliitika peamiseks kandjaks oli õigeusu kirik, lootes sel teel kohalikke elanikke kiiremini venelasteks muuta
Vaikiv ajastu, mis algas 1934, nägi ette rahvuslikku kasvatust ja isamaist vaimu ning sellesse sobis hästi nimede eestistamise kampaania. Üldine hoiak kujunes saksapärasuste vastu. 1934–36 muudeti nime 75 000 korral 210 000 inimesel. Kust võeti eesti nimesid? Abstraktnimedest ja loodusapellatiividest. Põhinimed on olnud liitsõnad või tuletised. Seaduse omapära oli see, et kui nimi eestistati, siis sai suure raha eest kanda kaitseregistrisse, nii et peale selle pere sugulaste polnud õigus kellelgi nime võtta, st patenteeriti oma nimi. Nimesid muudeti Emakeele Seltsi väljaannete soovitustel. Suur osa nimesid oli originaalnime tõlked, originaalkõla matkimine ning mugandused. Tänapäeval on 147 000 nime, neist 1/3 unikaalsed. 19–20.saj oli ligi 50 000. Kõige sagedasemad (mõisates pandud) nimed 1835: 1
annaabi.ee 
