Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). 4) Lühikokkuvõte – umbes pool lehekülge. Ullo Paerand (enne eestistamist Ulrich Berends) sündis 1915. aastal. Ullo isa oli jõukas, sest oli mõne hea äritehinguga kokku ajanud märkimisväärse varanduse. Ullo oli väga andekas poiss. Ta suutis juba seitsmeaastaselt lugeda võõrkeelseid raamatuid ja oskas mitut erinevat keelt. Kui Ullo oli teismeline, hakkas isa äridel halvemini minema ning ta jäi lõpuks pankrotti. Ka leidis ta omale uue naise ja sõitis Eestist minema Madalmaadesse. Alles mitu
ise ütleb, ta on juba oma suured teemad nii jõuliselt ära kirjutanud ning tunneb, et veel kõvemini kärada oleks praegu asjatu. Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema lapsepõlvest, haridusest, luuletaja hilisematest tegemistest ning tema loomingust. 3 Lapsepõlv Hando Runnel sündis Eduard ja Pärja Runneli (enne nimede eestistamist olid nad Kerssonid) teise lapsena nende neljalapselisse perekonda 24.novembril 1938 aastal. Perekond Runnelid elasid Järvamaal Võhmuta vallas, Liutsalu külas, Vainu talus. Seal veetis Hando Runnel ka oma lapsepõlve koos kolme venna ja õega. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg. Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde
"Õnne 13" (Johannes teleseriaalis; 14 hooaega) "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) "Tants aurukatla ümber" (1987) Kaljo Kiisk nooruses Kaljo Kiisk ’’Kevades’’ Liblena Teater EV ajal Kaarli Aluoja (enne eestistamist Karl Otto) on 29.06.1899. Vokas Aluoja talus sündinud ja 04.02.1975. Viljandis meie seast lahkunud
nimest tarvitada ainult üht, muud mõjuvad põhjused. 1934. a lõpus kehtima hakanud perekonnanimede korraldamise seaduse 4. ptk käsitles ka eesnimede muutmist, kuid sisulisi muudatusi see varem kehtinuga võrreldes ei toonud. Samas ei tohtinud vastavalt perekonnanimede ja nimede korraldamise määruse (26.11.1934) § 1-le eesnime muutmisel võtta uueks nimeks sellist, mis ei vastanud eesti õigekeelsusele, seega eesmärk oli soodustada nimede eestistamist. Isikunimede muutmine Oma riigi algaegade rahvusliku entusiasmiga ei sobinud kokku see, et suur osa perekonnanimedest (hinnanguliselt umbes pooled) olid võõrkeelsed. Samuti taheti vabaneda orjaaegu meenutavaist sõimu- ja roppudest nimedest perekonnanimedena. 17. detsembril 1919 võeti vastu perekonnanime muutmise seadus (RT 1920, 2/3, 15). Sellega anti Eesti kodanikele võimalus vabaneda võõrapärastest, samuti halva kõla või tähendusega eestipärastest perekonnanimedest ning
söömas ning alati oli laual valge lina ja korralik serviis. [Lisa 1:1:1] 1930ndail aastail loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobis hästi nimede eestistamine. Luule Sakk räägib: ,,Meie saksapärane nimi ,,Umberg" eestistati, samuti sai eestipärase nime ka isa- Gustavist sai Kustas. " Rein Sakk`i peres toimus nimede eestistamine 1934. aastal. Perekonnanimi oli alguses Sack, siis Sak ja praegu Sakk. Hilda Kuremaa meenutab: ,,Nimede eestistamist meil ei toimunudki, kui siis ainult niipalju, et ,,Kurema" muutus ,,Kuremaaks". Elle Veigel: ,,Ema vend eestistas oma perekonnanime, samuti üks ema õdedest, kes oli abielus poolakaga, suutis mingil moel oma mehele selgeks teha, et Eestis kõlab nimi ,,Runnel" märksa paremini kui poola ,,Dublevski". Õie Vesikul oma nime aga muuta ei tulnud, sest tema oli saanud perekonnanime järve ääres elanud esivanemate järgi. Perekonnanimeks sai ,,Järv". [Lisa 1:1:6]
XIX-XX vahetus. 19. Sajandil hakkas domineerima poliitiline lähenemine, võivad kajastada ideoloogiat. Esimene Vladimiri tänav suurvürsti auks nimetatud. Hiljem Troonipärija puiestee. Aleksandri tänav Tartus pühendusnimi. Sarnased tänavanimed koondati ühte kanti, kasulik idee. Kolmekeelsus iseseisvas Eestis taandus. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed. Tõlkeid teistesse keeltesse kasutati 1930ndan. Tõlkenimesid hakati riiklikul tasandil tõrjuma isiku- ja kohanimede eestistamist kõrgajal 1930.aastatel. 1930ndatest alates olid tänavanimed üksnes eestikeelsed, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna. EV ESIMESED TÄNAVANIMED. Peamiselt eesistati vene ja saksa isikunimesid. Asendati ka halvustavaid nimesid ja võõrsõnu, kohendati keelelist kuju. Tänavanimedesse toodi uue aja ideaale. Uulits vs tänav? 20. Sajandi algul öeldi tänava kohta uulits. Igal rahval on oma nimetus tänava kohta
ti Kaitseväe Ühendatud Õppeasu- Riigikaitsesüsteemis mängis suurt osa tustes. Õpetamise tase oli äärmiselt Kaitseliit, mis muutus riigi toel tegu- kõrge. Kõrgema Sõjakooli diplomiga saks massiorganisatsiooniks. Kaitse- kindralstaabi ohvitserid olid osa Ees- liidu pikaajaliseks ülemaks sai kind- ti rahvuslikust haritlaskonnast hulka. ralmajor Johannes Roska (pärast Enamik allohvitsere sai koolituse väe- eestistamist Orasmaa). 1940. aastal osade juures. kuulus Kaitseliitu üle 40 000 mehe, selle allorganisatsioonid olid Naisko- Riigikaitset juhtis sõjaliselt Sõjavä- dukaitse, Noored Kotkad ja Kodutüt- gede Staap. Suurimad teened Eesti red. kaitsejõudude arendamisel olid staa-
annaabi.ee 
