pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele
proovi saadi aru, et muretsemiseks pole põhjust. Sest kõik kõlas lausa üle ootuste hästi. 18 juunil toimus rongkäik Toomeorgu. Kus toimus jumalateenistus ja hiljem ka vaimulik kontsert. Lauljad kandsid enamasti rahvarõivaid ja kanti kihelkondade ja Eesti lippe. Kooride esinemise järjekord loositi. Paljude imestuseks plaksutati pärast kirikulaule, arvatavasti lihtsalt teadmatusest, et seda teha tegelikult ei tohi. Peale seda mindi tagasialgsele peoplatsil Ressource seltsi aed . Eestimeelseid kõnesid pidasid J.V.Jannsen ja Jakob Hurt. Seal lauldi 13 laulu, nende hulgas ka "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani". Kolmandal päeval toimus laulsid 22 koori Vanemuise aias võidu. Peale selle toimus ka pasunakooride vägev ühismäng kus dirigendiks oli Otto Wirthous. Laulupea lõpukõne esitas Johann Voldemar Jannsen. Ja peale seda lõpetas ühispuhpilliorkestrite pala Õhtulaul Eestlaste esimese Laulupeo.
Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria armuloost ja nende elus toimunus põnevatest sündmustest.
18601870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj
Ainult need inimesed suudavad piinamisele vastu seista, kes midagi ei tea. (Mõniste peksutalgud oktoober. 1945). Metsavend kogub teavet kõige kohta, mis tema tegevuspiirkonnas toimub. Kes on surmavaenlase käsilased, kus nad elavad, millega tegelevad? Kus asuvad vaenlse väeosad, nende arvuline suurus, relvastus, side- ja liiklusvahendid? Ajalugu näitab, et ilma käsilasteta kohalike elanike seast, ei ole ükski võõrvõim hakkama saanud! Märkus: Moskva nõudis ohvriks eestimeelseid, kohalikud näitasid keda viia! Ülim salastatus hõlmab ka metsavendade omavahelisi suhteid. Iga metsavenna tutvusringkond ja tema abistajad on ainult tema asi. Relvavennad seda teada ei tohi. Abistajad ei tohi teada üksteist, see väldib sissekukkumisi. Mitte keegi ei tea kui tugevad me suudame olla kui elusalt surmavaenlase kätte langeme. (Kalju Kreitsberg rääkis agent Hundi-Jukule kõik, vend Leo ei rääkinud ja peksti surnuks
Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 1918 ebaedu põhjused · Vabatahtlikke oli vähe · Varustus puudulik
Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 36. Mõisted e) antisemitism - juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).
Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena teatama, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool. Talle pakuti võimalust paadiga Soome sõita. Taavi külastas proua Tingi
Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena tetama ta, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool. Talle pakuti võimalust paadiga Soome sõita. Taavi külastas proua Tingi
Luulekogu "Viru lauliku laulud". Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj
oli see, mis aitas raskustest ühiselt jagu saada. Nõukogude perioodil ei langenud terrori ohviks mitte ainult inimesed vaid ka mälestusmärgid. Enamik monumente purustati juba esimesel okupatsiooniaastal 1940. lõhkujaid ei tulnud tavaliselt kaugelt otsida. Nendeks olid inimesed meie endi hulgast, need, kes kummardasid punavõimu ja soovisid silma paista vahendeid valimata. Oma viha ja pettumus valati välja haamrite ja kangidega surnute vastu võideldes. Õnneks oli meie hulgas ka neid eestimeelseid inimesi, kes ohtudest ja repressioonidest hoolimata olid valmis riskima nii vabaduse kui ka eluga, päästes ning varjates Vabadussõja mälestusmärke. Küllap olid vabadus, iseseisvus,eestlus, au ja kohusetunne veel eesti rahva seas väärtusteks, mis kaalusid üles hirmu kättemaksu ees.
annaabi.ee 
