Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult
• taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil“ • digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s
tagapool uus kultuuriajalugu). Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Eesti kirjanduse ajalood: Esimesed käsitlused (M. J. Eisen, Tähtsad mehed); Nõukogude aeg (Eesti kirjanduse ajalugu I-V); pagulus (G. Suits, Eesti kirjanduslugu); taasiseseisvusaeg. Eesti kirjandusloo arengutendentsid: Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule; 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused; 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge; 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad; 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja
kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. > eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didakiline kirjavara, eestikeelne juhuluule XVI s. vahetus > esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused XVII s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge XVIII s. > eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad XIX s
digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja
üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s
üht kirjandusloo peatükki, eesti kirjanduse 1920. aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s
annaabi.ee 
