vaibumist Lindgreni ja Matteuse majesteetlik teatrihoone, Tartu üks ilusamaid maju enam ei olnud. Pommitajateks oli Vene õhujõudude halastamatu armee, kes ka tulistas ühe lennuki, millest katapulteerus mees. Ta ei kandnud punamundrit ja selles mehes tundi endist isikut, kellest räägiti Vanemuise esimese põlengu ajal. Mees haihtus nagu eelmiselgi korral, kuigi teda otsis taga nüüd juba terve armee, alguses Saksa ja seejärel Vene oma. Algasid uued ajad. Vanemuise eestiaegset maja ei peetud tarvilikuks taastada. Selle asemel ehitati uus, mis sobis seitsmekümnendatesse- nurgaline, hall, suug, igav ja ühetaoline. Maja valitsejaks sai Kaarel Ird tuntud kommunist ja kuri inimene. Vana hirmsa valitsuse all sündis teater, nagu ka uued vaimsed inimesed Hermaküla, Unt ja Tooming, kes selle asemel et tegelda müügitöö ja rahva kommunistliku valgustamisega, jätkasid sealt, kus oli lõpetanud Karl Menning. Nad saatsi korda
4. Kas Kuusiku kirjeldatud EW oli arhitektuuri loomiseks soodus keskkond? 5. Milline arhitektiisiksus koorub Johanist? 6. Kuhu asetus Johani-sugune arhitekt 1920.-30. A Eesti ühiskonnas? 7. Kuidas Kuusik portreteerib kolleege? Stalinism baltisakslased pidid hakkama tööd tegema, kasulik oli õppida kindel ja tasuv amet nt arhitekt. 1939 Umsiedlung(ümberasumine) raames Hitler kutsus molotv-ribbetropi pakti raames sakslased tagasi Saksamaale. 13 baltisaksa väga head eestiaegset arhitekti lahkusid, sh E. Jacoby – 2. põlve arhitekt, E. Kphnert – vanalinna pmberehitused, K. Bölau – tötab 30. Eesti riigiehituspoliitik, R. Natus – nõmme klinker ja tellis. Sakslased taganevad, venelased tulevad peale – Suur põgenemine 1944 – H. Johanson, E. Haabermann, O. Siinamma, E. Lohk, E. Kesa Saadetakse eestisse kaadrigrupp venemaa eestlasi: O- Keppe, P. koido, K. Tihase, V. Meigas Ida-Euroopas väljaränne Siberisse otsima paremat elu otsima, lõputu venemaa
Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Minu lugemisvarag i koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust mulle lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Mäletan tänini midagi niisugustest raamatu test nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor Dolittle ja mitmed teised. Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus mulle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenasin p erekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Vahel mõtlen, et ei olegi päris kirjandus- ja kunstiinimene, vaid mingi segu ühelt poolt kollektsionäärist ja teiselt poolt müstikust. Türgi intellektuaalid võtsid mind endastmõistetavalt müstikuna. Kollektsionäär olen lapsest saadik. Olen kogund marke, te lliskive, kuid ka abstraktsemaid asju nagu keeled, kultuurid, religioonid
Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Kaplinski lugemisvaragi koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Jaan mäletab tänini midagi niisugustest raamatutest nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor Dolittle ja mitmed teised. Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus talle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenas perekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara, kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges
pedoloogiline, natsionalistlik, usukultusi propageeriv jne" kirjandus.Erihoiuosakonna töötajad olid ainult näiliselt raamatukogu koosseisus, tegelikult allusid Glavlitile ja täitsid oma kohustusi usinalt. Näiteks kui Glavlit kontrollis 1956. aastal riikliku raamatukogu erihoiuosakonda seoses mõnede eesti kirjanike taaslubamisega, leidsid nad sealt suurel hulgal "nende poolt mitte keelatud, kuid kahjulikku" eestiaegset kirajndust, mis siis ka keelunimekirjadesse kanti. Kirjastamine läks riikliku kontrolli alla juba sõjaeelsel aastal, vahetult pärast sõda kehtestati ülirange kontroll iga trükitud paberilehe üle. 1945. aasta juuni algul võeti arvele kõik kirjutusmasinad ja paljundusaparaadid. Kirjastustöötajatelt nõuti laitmatut poliitilist minevikku. Neljandik ilmunud trükistest oli ühiskondlik-poliitiline. 1947. aastast hakkas kehtima nõue kirjastusplaanide koostamiseks kolmeks aastaks ette.
Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Kaplinski lugemisvaragi koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Jaan mäletab tänini midagi niisugustest raamatutest nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor Dolittle ja mitmed teised. Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus talle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenas perekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja
maailmas toimuvale. Eesti maalikunstnikele jäi oluliseks vastanduda ja mitte omaks võtta liidus peasunnitud suundi. Sel perioodil suurenes lõhe Tallinna ja Tartu koolkondade vahel. Uus lipulaev ERKI Eesti Riiklik Kunsti Instituut, katkestati vanade tradistisoonide edasikandmine. Teadlikult püüdes lõhkuda Tartu kui Eesti kultuuri keskuse olemust.Mis vastupidieslt ootustele lõi vanast "Pallasest" omamoodu jumalikkustamise objekti. Uus algus taaselustas eestiaegset kultuuri ja uus põlvkond otsis uusi suundi ja uut moodi eneseväljendus võimalusi. 1960. aasta teist poolt on Ene Lamp kirjeldanud kui dekoratismi ,järelimpressionismi segunemisest ja sellest väljakasvanud romantismi ajajärguks. Omamoodi huvitav on kuidas tähtsa rolli haarab uuenduste rakendamises tarbekunst, mida ideoloogiline kontroll sedavõrd ei puuduta. Uute vormide kasutuselevõttu põhjendatakse uute materjalide kasutusspetsiifikaga
annaabi.ee 
