Teatud pühadel külastavad surnud oma elavaid lähedasi. Mõtete kaudu on nad pidevalt ühendatud ja nii hoiavad nad kokku. Eestlaste tänapäevane maausk seisneb meie kultuuris elava pärimuse väärtustamises ja märkamises. Teiseks on oluline pärimus, mis on kokku kogutud ja muuseumikogudesse talletatud. Kuna pärimuses on nii mõndagi vastuolulist, siis selle otsimisel tuleb välja sõeluda tähtsam ja väärtuslikum. Neid, kes oma tõekspidamistelt ja väärtushinnangutelt on maausulised, on eestlaste hulgas ligikaudu sada tuhat. Eestlaste jaoks on vastumeelne enda usuline määratlemine, sest sõna ,,usk" seostub eesti keeles millegi võõra ja kummalisega. Kuid aastatega on end maausuliseks tunnistanud inimeste arv jõudsalt kasvanud. Maausulised on ka mitmed tuntud inimesed nagu näitleja Merle Jääger, Tartu Ülikooli professor Ago Künnap, kunstnik Peeter Laurits ja paljud teised. Maausuliste uskumisest lähtudes tuleb hoida häid suhteid inimeste, esivanemate ja
aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus, mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga usalduse vastandist. Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle terve maakera leiduvatest religioonidest. Nii ka maausk. Seal leidub mõjutusi nii kristlusest, kui ka idanaabrite uskumustest. Paganlus on usu vabadus mis on ajatu. Tegemist on pigem maailmatunnetuse kui usuga. Paganusteks st paganateks nimetasid algkristlased neid, kes keeldusid
kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid Revitalisatsioon ehk taaselustamine; nt eelkristlike traditsioone püütakse taaselustada ja tuua ausse. SAMANISM leidub kõikjal maailmas (universaalne), võib-olla üks kõige ürgsemaid religioone maailmas üldse
Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-,
4 kaubandus reklaam, klantsajakirjad, tööstuse huvi postkaartide ja mänguasjade tootmise vastu. On tähelepanuväärne, et kõik uued elemendid on ilmalikud; ainus religioosse taustaga komme on almused. Eestlaste jõulud Otseseid andmid selle kohta, kuidas muistsed eestlased jõule tähistasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõnal jõul, on eesti keelde arvatavasti laenatud
reheahi on mõeldud korraga vilja kuivatamiseks ja leiva kypsetamiseks. Maad oli tarvis selleks, et saada põhitoidust ehk leiba. Selle nimel mindi sõtta ja võideti Vabadussõda. Meie esivanemate toidulaual oli leival praegusega võrreldes sootuks teine koht. Elame priiskava kylluse ajal, mil leivast on saanud toidukõrvane. Kui sedagi. Ometi hoiab rukkileib eneses olulist osa meie minevikust ja eestlaseks olemisest. Koos rukkileivaga kestavad visalt edasi ka maausulised tõekspidamised ja tavad. Leiba on sygavalt austatud ja seda pyhaks peetud. Toit on esmalt leib ja alles seejärel leivakõrvane. Nii on leib meie rahvakultuuris toidu algus, selle ema. Soovides maarahva kombel jatku leiba, soovime jatku toidule ja elule. Hoides elavana leivaga seotud uskumusi, hoiame oma rahva põlisel kombel pere leivaõnne ja tervist. -- Meie pere leivatarkusi Meie pere (minu ja mu mehe) juured ulatuvad Võru-, Tartu-, Harju-, Viru- ja Saaremaale. Sealt
Eesti riik ei käsitle hiite-aluseid maid sakraalmaadena. "Maamaksuseaduse" § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt. Maamaksuseaduse kontekstis on pühakoja mõiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri, see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mõeldud ehitisega, milleks on Eestis eelkõige kirik, mosee, sünagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti põlisusund on seaduseväline, sest maausulised käivad pühas hiies, mitte pühas majas hiie sees. Kui vanasti kuulus hiis küla ühisomandisse, siis võiks ka praegu hiite alused maad kuuluda kas siis maksuvabalt Maavalla Kojale, kes nende eest hoolt kannaks (nagu kirik kui institutsioon kiriku kui pühakoja aluste maadega) või otseselt sotsiaalmaadena valdade haldusesse. Praegu on hiied koos esivanemate kalmudega üldiselt kõik maamaksu all, s.t eraomandis. Seega peab Eesti riik pärimuslike pühakohtade saatust lihtsalt tühiseks.
· Nn axis mundi pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas · Ohvririituse paik · Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis · Surnud- moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas · Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad · Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11 Jaan Lahe Uuspagannlus Eestis ja Lätis · Esiisade usundi taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. Sajandil Maausk · Maausulised järgivad põlisrahva järjepidevat vaimset pärandit, põhirõhk on maarhava uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardanult, lakkamatult voolava ja edendavana teiste uurali rahvaste maailmanägemise kontekstis. Taarausk · Taarausulised tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu, rõhk on Muinas-Eesti maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul
,,teispoolsusse pürgiv tahk" ammutab oma mõisteid esoteerikast. Ida usundid neist pärit mõisted ,,reedavad" teistele uue vaimsuse religioosset olemust. Hinduism, budism, taoism. Üldiselt new age religioosseid väljendeid väldib. Ida usundite puhul võetakse üle üldise müüdiga sobivad ideed. Loodusrahvaste religioon ja öko harmoonilise suhte arendamine loodusega ja elava Maaga. Samaanitehnikad eesmärgiga omaenese vaimset arengut õhutada, endale elamusi pakkuda. NB! Maausulised uus vaimsus! Loodusteadused teadusmütoloogiad, ulme. Teksti autoriteetsus saavutatakse tihti loodusteaduslike väljendite kasutamisega. Vahel asetatakse end teadusest kõrgemale. Püsimatus religioonivaldkonnas. Suurem osa Eesti inimesi ei pea uut vaimsust religiooniks; kristluses peetakse seda valereligiooniks. Tegutseb teiste valdkondade äärealadel (meditsiinist, haridusest kultuuri ja spordini). Praktikaid müüakse seminaride, töötubadena.
materjalidest tehtud. On arvatud, et ketas oli päikesekaare määramiseks kesksuvel ja kesktalvel. Tegemist on astronoomilise riistaga, mille abil on võimalik kalendri koostada. Kindlaks teha pööripäevad ja siis ka õiged istutus- ja külvamisajad jne. Stonehenge on ka tuntud, selle kohta on nii nii palju kirjutatud. Põhjalikke ja detailseid uuringuid on seal tehtud üsna vähe, arheolooge eriti ligi ei lastud, kuna see objekt on nii väärtuslik. Maausulised peavad seda ka oma pühapaigaks, ütlevad, et arheoloogiline torkimine kahjustab sealset väge. Arvati, et kivid on sinna viidud puitparvedel ülevalt mägedest, kuid arheoloogid, kes seda üritasid ka teha, ebaõnnestusid täiega. Sammaste põhisuunad langevad kokku päikesetõusuga, taas on tegu objektiga, millel on olnud olulised rituaalid nii talvisel kui ka suvisel pööripäeval. Varasem traditsioon seostab neid keltidega, druiididega, kuid dateeringu poolest on tunduvalt varasem
ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem. Eestis ei ole pärnal majanduslikku tähtsust, sest looduslikult kasvab teda meil väga vähe. Mütoloogia ja sümboolika Vanakreeka mütoloogias muutusid Philemon ja Baukis pärast jumalate kostitamist tammeks ja pärnaks, mis lähestikku kasvasid. Pärn on Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Horvaatia rahvuspuu. Pärnakuu on tähendanud eesti keele murretes juuni ja seda kuunimetust kasutavad praegu maausulised. 14 Pärnad Eesti pühapuude hulgas. Rahvameditsiin. Pärnaõitest valmistatud teed kasutatakse külmetuse puhul ja see sobib palaviku alandamiseks, sest ajab inimese higistama. 8. Harilik haab (Populus tremula) Haav, mädapuu, aab, hundipuu Haab ei ole pilkupüüdev puu nagu tamm, kuusk või ka mänd. Haava mitte kuigi pikk füüsiline eluiga ja pehme puit on hoidnud selle puu prestiizi maarahva silmis madalal
annaabi.ee 
