Eesti kokkuvõte (0)

Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu.
Koduriik, mis on iseseisev ja sõltumatu demokraatiaga. Eesti riigil on ilus loodus, kõrgema riigivõimu kandjaks rahvas ning see on koht, kuhu kõik inimesed, kes kord siin käinud, tagasi tulevad. Eestis elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Aeg-ajalt võib kohata protestijaid tänavatel ning meedias. Neil on arvamus, mida tahavad avaldada just linnatänavatel või kajastada seda erinevates meediakanalites. Neile on oluline, et nad saaksid oma tahtmise just protestimise käigus. Siinkohal saab tuua näite koolist, kus keelati kasutada, koolipäevade jooksul, mobiiltelefone. Ka nendel õpilastel, seal koolis, oli oma arvamus, mille avaldas kooli õpilasesinduse president . Kõigile, ka mulle, on oluline, kui neid võetakse nende arvamustes kuulda.
Eestit ei hõlma vaid ilus loodus ja rahvas, mille iive on negatiivne. Siin on palju inimesi selliseid, kes on tööta ja elatavad end tööturahadest. Arvan, et kui erinevate firmade tööandjad poleks nii nõudlikud kandideerijate suhtes, siis suurem osa praegustest töötutest leiaks oma töö Eestis, mitte naaberriikides. Ainuüksi töökoha kaotuse pärast leiavad paljud töötud raha, et sõita üle Soome lahe ning asuda sinna tööle, kus on kõrgem palk ja lihtsam leida töökoht. Meie riigis leidub ka pikaajalisi töötuid, kes nõuavad firmadelt utoopilist palka, et üldse tööle asuda . Nad ei mõtle, et neil on võimalik üksinda ära elada ka miinimumpalga eest. Tänavatel elavad eluheidikud on sellised, kes ei taha jätta oma „perekonda“ ning asuda parema tuleviku nimel tööle miinimumpalga eest.
Miks paljud Eesti mehed, vähesel määral ka naised, lähevad tööle põhjanaabri juurde, kui ka meil on pakkuda sama töökoht? Põhjus selles on suurem palk, mis toidab ära pere, saab elada muretud elu arvete osas ning ülejäänud palga eest saab lubada endale, midagi sellist, mida Eestis teeniva palga eest pole võimalik. 2008. aastal tabas Eestit majanduslangus , mis tõi endaga kaasa suuri muudatusi, millest pole veel tänaseks paranetud. Majanduskriisi sattunud inimesed püüavad hakkama saada selle vähesega, mis neil on võimalik saada. Kui inimene oskab teha õigel ajal õiges kohas oma suu lahti, siis talle tihtipeale ulatatakse ka abikäsi.
Eesti ühiskonnas valitseb naiste ja meeste ebavõrdsus. Aktsepteeritakse naiste ja ka meeste töid, kuid miks ei võiks teha mõni mees naistetööd või vastupidi? Mina arvan, et kui saaksin muuta Eestit arengut, tahaksin nõuda naiste ja meeste vahel võrdsust, et neid ei vaadelda nii nagu seda tehakse praegu.
Rahvastik meie riigis on kirju. Meil pole sellist karmi reeglit, et eestlane et tohi armastada mõnda välismaalast, kes pole rahvuselt eestlane. Praegugi kajastub televisioonis saade, kus pole pandud piire armastusele. Igaühel on oma maitse ja mõttemaailm, milles ta elab.
Eesti on riik, kust ei taha lahkuda jäägitult ka kõige suurema majanduskriisi või välismaalasest armastuse tõttu.