Mardika vastsed ussilaadse kehaga tõugud uuristavad käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid loomi. Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Metsasitikas must kattetiibadel pikivaod tundlad tipul lehvikuga pikkus 13-20 mm ogadega varustatud laienenud kaevejalad liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases Aiapõrnikas pea ja eesselg metallrohelised kattetiivad pruunid pikkus 8,5-11 mm lendavad ja ronivad rohul ja põõsastel tundlad tipul lehvikuga jalad varustatud ogadega Karuspõrnikas kattetiivad kollaste ja mustade vöötidega keha karvane pikkus 13-15 mm tihti õitel väliselt meenutab kimalast Kuldpõrnikas roheline, metallihelgiga tundlad lehvikuga jalad ogadega tihti õitel sarnased liigid: vaskpõrnikas ja metallpõrnikas Süsijooksik
Sihktiivalised 8 klass Sihktiivalised Sihktiivaliste keha on piklik, veidi külgedelt kokkusurutud. Sihktiivalistest elavad Eestis tirtsud, ritsikad, sirtsud. Rohutirts. Ehitus (1) Keha on jaotunud kolmeks osaks: peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pähe kinnitub üks paar tundlaid. Suu ümber asuvad vajalikud jätked suised. Üks paar liitsilmi ja sageli ka kuni kolm lihtsilma. Eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. Väga iseloomulikud on sihktiivalistele suured ja pikad tagajalad need on hüppejalad. Ehitus (2) Sihktiivaliste eestiivad on tagatiibadest veidi paksemad kattetiivad.. Tagatiivad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus eestiibade alla kokku volditud. Mõnedel sihktiivaliste liikide valmikutel pole üldse tiibu või on tiivad oluliselt lühenenud või on taandarenenud lapatsitaolisteks soomusteks.
Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks. Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. · Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. · Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. · Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari. Metsvint · Välimus. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. · Kus võib kohata.Parkides, metsas, samuti linnas. · Eluiga. Tüüpiline eluiga 3 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 18 aastat. · Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. · Pereelu.Pesa ehitatakse okaspuudele või lehtpuudele ja see on väga hästi peidetud. Mai
algul. Isaslinnud tulevad varem kui emaslinnud. Lahkuma hakkavad augustis septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid. Euroopas väga levinud lind. Levinud ka LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode Aafrikas ja Kesk Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või kõnnib. Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas. Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Laulmise lõpetavad juuni lõpul. Inimestega kohaneb kergesti. Teda võib kohata ka lindude toidulaudade
Õlalõugu kasutatakse kookoni läbinärimiseks nukust väljumisel, pesa ehitamisel, saagi haaramisel, kinnihoidmisel ning mälumisel. Herilase alahuul ja alalõuad pikenevad, moodustades imikärsa vedela toidu vastuvõtmiseks. (Remm, 1983) 12 Herilase ees-, kesk- ja tagarindmik on tihedalt kokku kasvanud. Rindmikuga on liitunud ka tagakeha esimene lüli. Rindmiku ülakülje moodustavad eesselg ja keskselg. Keskselja tagumist osa nimetatakse kilbikeseks. Kesk- ja tagarindmikul asuvad ees- ja tagaiivad, mis on omavahelpaarikümne kidakesega ühendatud. Igale rindmiku lülile kinnitub üks paar jalgu. Jalad koosnevad puusast, pöörlast, reiest, säärest ning 5 lülilisest käpast. (Remm, 1983) Tagakeha koosneb emaherilasel ja tööherilasel kuuest lülist ning isaherilastel seitsmest lülist. Iga lüli koosneb seljalookest ehk tergiidist ning kõhulookest ehk sterniidist
maheroheline, enamikul on segametsades *Mets-lehelind hoosulgedest ereroheline ääris. *Metskiur Värvulised Laul on tal kiiretempoline ja lühike Emaslind on rohekaspruun, alapool Parkides, metsas, samuti rohekashall. Isaslinnu eesselg on linnas. kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Nokk on lühike ja *Metsvint kooniline. Must-kärbsenäpp *Mustpea- põõsaslind Värvulised Laul on musträstal ilus ja väga Isaslinnul on kollane nokk, sulestik Pesitsevad nad salu- ja
lüliline; saab alguse pea esiservast ja on rindmikuga kokku kasvanud. Noka põhiosaks on väljaveninud alahuul, mille renjal sisepinnal paiknevad pikkadeks ja peeneteks harjasteks muundunud üla- ja alalõuad. Ülahuul lühike, paikneb noka ülaosas. Rindmik hästi arenenud; eesselg suur, kokkukasvanud kesk- ja tagaselja suhtes liigutatav. Eesselja ja tiibade vahele jääv kolmnurkne kilbike on hästi arenenud. Tagarindmiku alumisele küljele, teise ning kolmanda jalapaari vahele avanevad suurel osal lutikatest vinanäärme juhad, mille kaudu eritatakse ebameeldiva lõhna ning maitsega vedelikku. Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Omapärane eestiibade ehitus on moondunud poolkattetiibadeks, kannaosa kõvanenud, sarvjas või nahkjas ning tipuosa kilejas. Tagatiivad
Pesade arvu majapidamises suurendavad veekogude lähedus ja loomapidamine. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas katuseharjal, ööbib tihtipeale veekogude ääres roostikus. (Linnumääraja, 2015) Pilt 19. Suitsupääsuke (Hirundo rustica), (Autor: Arne Ader), 2013 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica) Minu vaatlusi analüüsides võib arvata, et räästapääsukese alumine kehapool on valget värvi. Ülemine kehapool on musta läikega. Eesselg ja õlasulestik on sinise läikega. Nokk on lühike ja paks, tumedamat tooni. Jalad on valget värvi. (Vaata pilt 20) Räästapääsuke leidub linnaäärsetes paikades. Tavaliselt lendleb taevas ringi ja samal ajal püüab putukaid kinni. Nagu kõik pääsulased lendavad ka räästapääsukesed halva ilmaga madalamal ja hea ilmaga kõrgemal. Tihedamini näha varaõhtusel ajal, sest siis tulevad ka paljud putukad välja. Räästapääsukest võib kohata Eestis aprillist kuni septembrini