sajandi lõpul või 14. sajandi esimesel poolel. 3) 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. 4) Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. 5) Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. 6) Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. 7) Väravad linnamüüris olid tornideta. 8) Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused.
· 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. · Mõnikord ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nõnda eeslinnuseks. Näiteks oli nii Tallinna linnuses, kus eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, edelasse Pikk Hermann (45,6m) ,loodesse ripptorn Pilsticker, kirdesse Landskrone, kagusse Stür den Kerl. Konvendihoone muudeti 19.saj vanglaks, aga 1920. Aastate alguses ehitati selle kohale Eesti Vabariigi Riigikogu hoone. · Võimas ordulinnus oli Viljandis. Konvendihoone sai valmis 14. Saj alguseks. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Konvendihoonest on
üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga kaheks. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja hiljem seda enam ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda. Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää
Taoline oli näiteks esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 14. sajandil sai valisevaks korrapärane linnusetüüp- konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt, kus valitses Saksa Ordu. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorruselised. Tihti ümbritses siseõue ristikäik nagu kloostris. Eesti alal ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus seega eeslinnuseks. Kindlusearhitektuuris hakkas uus ajajärk, sest tuli arvestada kiiresti täiustuvate tulirelvadega. Kahurikuulide vastu ehitati müürid paksemad ja varsti tuli neid hakkata ka varjama muldvallide taha. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähtsuse võimsad suurtükitornid, mida on Tallinna vanalinnas võimalik ka tänapäeval näha- Kiek in de Kök 15. sajandist ja Paks Margareeta 16. sajandi algusest. Keskaegsete elamute ja ühiskondlike hoonete ehitusstiilile avaldasid mõju
Kuningas palus oodata paremaid aega. Pärast Põhjasõda jäi linn venelaste kätte ja Viljandile saabus rahulikum periood. Viljandi oli oma tähtsuse kindlusena aga lõplikult kaotanud. · Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Carl Robert Jakobsoni monument. · Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. · Carl Robert Jakobson was one the most important public figures during the Estonian Period of Awakening as well as a columnist, writer, teacher and founder of Sakala, the newspaper of Viljandi County. The statue was erected in 1998, for Jakobson's 157th birthday.
ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. (Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.) Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker.
· Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud Eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis, kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine
o Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis, kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine
loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14. saj sai valitsevaks konvendihoone. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli hoonetiiba, need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, magamissaal, söögisaal. Eesti alal konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nende eeslinnuseks. Nt hakati Tallinna linnuses konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vanu kastelli müüre, eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, kuulsam neist Pikk Herman 45,6 m). konvendihoone muudeti 19. saj vanglaks, aga 1920 aastate alguses ehitati selle kohale Eesti Vabariigi Riigikogu hoone. 13. saj hakati kindlustama ka linnuse naabruses asuvat üle 7 ha suurust pealava, mis ümbritseti müüri ja tornidega, nõnda tekkis Tallinna Suur linnus.
annaabi.ee 
