Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes
Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks – mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad
millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF. Puhkpillidest olid levinuimad AULOS (sugulane šalmei ja oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines ka PÕIKFLÖÖT, METALLTROMPET. Löökpillidest olid tähtsamad KASTNJETILAADNE KROTALA, VASKTALDRIKUD ja TAMBURIIN. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes ka NOMOSE mõiste: see on reeglite kogum (puudutavad karakteerseid meloodiakäike, laulu põhirütmi, helilaadi ja laulu vormi), mida peab kitaara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk DITÜRAMBIDEL. 5. saj lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetatakse „uueks muusikaks“. Sellega käis kaasas ka palju
Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast – Klassitsism Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest)
Rütm muusika põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest . Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6.sajand eKr Klassikaline 5.sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused) Hellenistlik 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused) Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut) Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e.hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos,
· Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena · Muusikuid sõjas ei tapetud. Neli ajajärku kultuuris: · Arhailine (8-6 saj ekr) · Klassikaline (5 saj 330 ekr) · Hellenistlik (330 146 ekr) · Rooma võimu ajajärk (146 ekr 395 pkr) (Rooma riigi jagunemine). Arhailine: sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes välja reeglite kogum ehk nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet , kettaheidet ja edaviset muusikaga naid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada.
mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi, tuntakse ditürambi nime all. Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks. 17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted – aoid, rapsood, paiaan, treen, ditüramb ja hümenaios. 8. - 6. sajand eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel
mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi, tuntakse ditürambi nime all. Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati võitjaks. 17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted aoid, rapsood, paiaan, treen, hümenaios, hümn, nomos. 8. - 6. sajand eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel
elanud inimestest. 10 LÜÜRIKA üks kolmest kirjanduse põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval. Kujutatakse lüürilise minaisiku sisemisi elamusi, tema hinge- ja mõtteliikumisi tundelises vormis. Iseloomustab rütm, riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof luuletuse salm. Värss luuletuse rida. Vabavärss luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana.
annaabi.ee 
