Uue põhiseaduse järgi nimetati kuueks aastaks valitavat riigipead presidendiks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. President kehastas riigivõimu ühtsust. Valimisõiguse said mehed ja naised 22aastaselt. Seadusloomeline rahvaalgatus kaotati, rahvahääletus sõltus presidendi tahtest. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Esimesi samme poliitiliste vabaduste taastamiseks ka astuti, nii võttis Riigikogu 1938. aastal vastu amnestiaseaduse, mille alusel vabastati vanglast poliitilised vangid (nii kommunistid kui vapsid).
· Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks · President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1 · 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev · 1919 Eesti Asutav Kogu · 1920 I Riigikogu · 1923 II Riigikogu · 1926 III Riigikogu · 1929 IV Riigikogu · 1932 V Riigikogu · 1937 Rahvuskogu · 1938 VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) EV Seadusandlikud kogud 2 · 1990 ENSV Ülemnõukogu, EV Ülemnõukogu · 1992 juuli võeti vastu EV põhiseadus
valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et parlamendi mõlemad kojad ja kohalike omavalitsuste esindajad esitasid vaid 1 presidendikandidaadi, siis jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938.a. kinnitati EV I presidendiks K.Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis trükitoodete tsensuur, süvenes tsentralisatsioon. Riigikogu püüti muuta formaalseks seadusandjaks, usaldades ta hoolde vaid 3-järguliste seaduste läbitöötamise, samal ajal, kui olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. 6. Maj. 30-ndatel 1934.a
¤ kodanikuvabaduste piiramine " Juhitav demokraatia": - valimised : opositsiooni poolt hääletajaid rohkem, kuid valimisseadus (enamusvalimiste põhimõte) nullis nende edu - kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K.Päts - päev hiljem uus valitsus eesotsas K. Eenpaluga (Einbund) - nn. juhitava demokraatia poliitika: püsis kaitseseisukord, poliitiline organiseerumine keelatud, tsensuur, riigikogu formaalne seadusandja (seadused presidendi dekreetidega) - riigi sekkumine majandusse, hoogne edasiminek nii tööstuses kui põllumajanduses, ühistegevuslik liikumine, elatustaseme tõus EESTI VÄLISSUHTED
Põhiseadus nähi ette ka juhu, kui presidendi kohale esitatakse vaid üks kandidaat. Nimelt pidi rahva hääletamine sel juhul ära jääma, ja just nõnda 1938. Aastal juhtuski.Kõik kolm institutsiooni, kellel üldse olipresidendikandidaadi ülesseadmiseõigus (Riigikogu, Riigivolikogu ja omavalitsuste esindus), esitasid Konstantin Pätsi, kes 1938, aasta aprillis kinnitatigi Eesti esimeseks presidendiks. Vastne president määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga, kes asus ellu viima nn. Juhitava demokraatia poliitikat. Poliitvangid, nii vapsid kui kommunistid, said amnestia, kuid parteide tegevust ei lubatud ikkagi. Kehtima jäid ka kaitseseisukord ja tsensuur. 1930ndate aastate teine pool osutus Eestile majanduslikult vägagi edukaks. Tööstuse ja põllumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted.
1938. aasta veebruaris toimunud Riigivolikogu valimistel, mille eel piirati opositsiooni kampaaniavõimalusi, saavutas võidu valitsuse poolt organiseeritud Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne, mis sai 54. Opositsioonile antud häälte hulk ületas küll võimulolijate oma, kuid opositsiooni killustatuse tõttu ei pääsenud see mõjule. 24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukesena kandideerinud Konstantin Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis, aga ka paljudes teistes Ida- Euroopa noortes riikides on seletatud kodanikukultuuri traditsioonide puudumise ja poliitilise demokraatia kogemuste vähesusega. Eestis kujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nimetasid tasakaalustatud riigikorraks ja juhitavaks demokraatiaks, oli Euroopas teiste samalaadsete hulgas siiski üks mõõdukamaid. Riigikogu kokkukutsumine ja
põhiseaduse, mille peamine väljatöötaja oli Jüri Uluots. Hakkas kehtime 1.jaan. 1938-kõrgemaks võimukandjaks oli rahvas; kõrgem seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile e. Riigikogule; ülemkoda e. riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr. Valiti Päts riigipeaks, kes nimetas ametise valitsuse eesotsas Eenpaluga. Kõik poliitilised vangid lasti lahti, vapsid ja kommunistid. Unikaalne vabatahtlik dem. Taastamine. Erakondi ei vabastatud. EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA KUNI 1939 - 20ndate a põhiprobleemid: 1) EV rahvusvahelise tunnustamise küsimus 1918 mai Pr ja Ing tunnustasid Eestit de fakto , lõplik tunnustamine pidi sõltuma I MS tulemustest. 2. Veebr Tartu rahulepinguga tunnustas esimese riigina E-t NV. 1921 tunnustasid Pr, Ing, It, Jaapan, Belgia ja järgnevatel aastatel enamus riike.
kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla
aetud ka laiali. Eesti poliitilises elus algas vaikiv ajastu. Veebruaris 1937 kokku tulnud valitsusmeelne Rahvuskogu, võttis Pätsi eelnõu alusel vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse. Sellest annavad ülevaate ,,Stenograafilised aruanded" (1938) ning koguteos ,,Põhiseadus ja Rahvuskogu" (1937). 1938. aastal toimusid Riigivolikogu valimised. Valijamehed valisid Pätsi ainsa kandidaadina vabariigi presidendiks, kes nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga. Sellega lõppes üleminekuajajärk uuele korrale. Riigikogu kõigi koosseisude materjalid anti välja 1921-1940 (täielike) protokollidena ja 1934. Aastal stenograafiliste aruannetena. 1940. aasta juulis korraldas Jossif Stalini emissar Andrei Zdanov okupeeritud Balti riikides nn rahvaparlamentide ,,valimised", mis pidid justkui väljendama Balti rahvaste tahet. Nukuparlament kuulutas välja ENSV ja palus selle NSV Liitu vastu võtta, mis sündiski 6. augustil 1940
annaabi.ee 
