seaduslik. Oluline on järgida, et kui kohtuistungiga seotud isik näeb, et ta on arutatava asjaga kuidagi seotud, siis ta taandab ennast. Kõigil menetluses osalevatel isikutel on õigus esitada taandus protsessis osalevate isikute kohta ning taandusavaldus tuleb teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või
taotlust enda vabastamiseks kautsjoni vastu, ent kõik need lükati tagasi. Eeluurimiskohtunikule, kes kaebaja politseiaresti lõppemise järel üle kuulas, oli kaebaja suuliselt kurtnud halba kohtlemist. 29. märtsil 1983 esitas kaebaja kriminaalkorras kaebuse tundmatute isikute vastu ja nõudis tsiviilhagi kaudu hüvitust. Mitu meditsiinieksperti, kes olid kaebaja läbi vaadanud, tuvastasid mitmesuguseid väiksemaid vigastusi. 24. juunil ja 1. juulil 1983 kuulas eeluurimiskohtunik kaebaja seoses nende kaebustega üle. 20. märtsil 1985 tunnistas kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist määras Bordeaux' apellatsioonikohtu süüdistuskoda 3. novembril 1987 asja täiendava uurimise, kuid 12
Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21. riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-08, eeluurimiskohtuniku ülesandeks on garanteerida kriminaal... Prokuröri ja kohtu luba nõudvad toimingud: - Läbiotsimine - Asitõendi üle 6 kuu hoidmine - Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus) - Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus) - Laiba väljakaevamine - Deponeerimine (ainult kohus) Uurimistoimingute reguleerimise eesmärk:
Nõude või määruse täitmiseks tehtavaid kulutusi ei hüvitata. (2) Uurimisasutusel on õigus tema menetluses olevas kriminaalasjas esitada teisele uurimisasutusele kirjalikke taotlusi üksikute menetlustoimingute tegemiseks ja muu abi saamiseks. Uurimisasutuse sellised taotlused täidetakse viivitamata. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida kohtumääruse alusel. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita. VAATLUS § 83. Vaatluse eesmärk ja vaatlusobjektid (1) Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.- seotud kuriteoga asjad (2) Vaatlusobjektid on: 1) sündmuskoht; - ja ka muud kohad, mis on seotud kuriteoga 2) laip; 3) dokument, muu objekt või asitõend; § 86
(5) Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. (6) Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. (7) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri. Käesoleva paragrahvi lõikes 5
Erandid – UK on teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel, Iirimaa ja Taani ei soovi osaleda. Uurimismäärus – definitsoon: Euroopa uurimismäärus on liiikmesriigi („taotlev riik“) õigusasutuse tehtud või kinnitatud otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks teises liikmesriigis („täitjariik“) eesmärgiga hankida tõendeid. Taotlev asutus või ametiisik – konkreetses asjas pädev kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör või muu pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses. Täitev asutus või ametiisik – asutus või ametiisik, kellel on pädevus Euroopa uurimismäärust tunnustada ja tagada selle täitmist. Art 4: millises menetluses võib kasutada? P-d b ja c – võiks olla täpsem sõnastus. Art 6: Euroopa uurimismäärse koostamise ja edastamise tingimused. Taotlev asutus või
4) jälitustoiminguga kogutud teave. (2) Käesoleva seadustiku §s 120 nimetatud jälitustoimingu protokolli kantakse käesoleva lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 loetletud andmed. (3) Jälitusprotokollile kirjutab alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. (4) Jälitusprotokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoiminguga saadud foto, film, heli või videosalvestis või muu teabetalletus. § 114. Jälitustoiminguks loa andmine (1) Eeluurimiskohtunik vaatab menetlust juhtiva prokuröri põhjendatud jälitustoimingu taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest. (2) Jälitustoimingu luba antakse kuni kaheks kuuks ja seda võib menetlust juhtiva prokuröri taotlusel pikendada korraga kahe kuu võrra. (3) Kui käesoleva seadustiku §des 115, 118 ja 119 nimetatud jälitustoiminguks või selleks vajalike tehniliste
ja justiitsministeeriumile. Riigikohus möönab, et kinni peetaval isikul tuleb telefoni kasutamise avalduses märkida, kellele ta soovib helistada, kuna vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinni peetava isiku helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist seadus ei luba piirata130. Loa sõnumite pealtkuulamiseks ja salvestamiseks kriminaalmenetluses annab KrMS § 1264 järgi eeluurimiskohtunik, julgeolekuasutuste seadusega131 (JAS) ettenähtud eesmärkide saavutamiseks halduskohtunik JAS § 27 kohaselt. Loa võib anda kuni kaheks kuuks ja seda võib pikendada piiramata arv kordi samaks tähtajaks. Kohtunik otsustab pealtkuulamiseks või postisaadetiste läbivaatamiseks loa andmise ilma viivituseta ja kohtuistungit korraldamata. Oluline on meeles pidada, et jälitustoimingut kriminaalmenetluses võib eeluurimiskohtunik
annaabi.ee 
