Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4
Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. Psüühilised fenomenid asuvad erinevatel teadvustatuse astmetel: teadvuses (hinge pealispinnal) eelteadvuses (teadvuse piirimaal) alateadvuses (mitteteadvuses, hinge sügavamates kihtides) Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus see osa, mida ei saa ka tahtmise korral teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud.
ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid,
Freud püüab komplekside uurimise kaudu vabastada inimest tema sisekonfliktidest. Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: · primitiivsed tungid · (varjatud) tunded · mälestused
Kooliõpetus peaks arengutaset ennetama, st. käima arengust ees. Nimeta S. Freudi teooria põhiideid. Millised on isiksuse komponendid Freudi teoori järgi, kirjelda neid. Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Freudi teooria kohaselt mõjutavad enamikku inimese käitumisest teadvustamata ja sageli konfliktsed tungid, mis omakorda on määratletud lapsepõlvekogemuste poolt (teadvustes - psüühika pealispinnal, eelteadvuses - teadvuse piirimaal, alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides) Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast: ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina) Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon -
thinking). (3) Teadvuslik (bewusste; conscious), mille sisuks on andmed nii välistest kui sisemistest allikatest, s.t. aistingud ja elustunud mälu koos naudingu-norutunde seisundiga, mis nood tekitavad, s.t. momendil töötluses olev. Funktsioneerimise meetodiks on samuti teisesed protsessid. Mittetetadvus ja eelteadvus on mälujälgede süsteem, see on püsiv; teadvus on ajutine, temal jälgi ei ole. Mitteteadvuses ja eelteadvuses on tohutu energia, kuid see pole käepärane, ei allu tahtele. Teadvuse käsutuses olev energia on hõlpsasti tahteliselt ümber paigutatav, see paigutamine on tähelepanu aluseks. Esmased protsessid voolavad vabalt ühelt ideelt teisele, ei arvesta aega ega ruumi, reaalsust ega loogikat, kalduvad hõlvama mitteteadlike soovidega seotud, rahuldust andvaid ideid. Teisestes protsessides psüühiline energia kõigepealt seotakse (mida kajastab
olukordi, mille on ta unustanud, siis sellel on raviv effekt ja see tervendab inimest. -) Freud liigitab selle Anna O. katse järgi inimese mõistuse mitmeks osaks: 1) Teadvus sinna ei mahu eriti palju, aga seal on asjad, mida on inimesed võimelised kohe sõnastama või millest ollakse suutelised meenutama mingit kindlat pilti. 2) Eelteadvus piltlikult öeldes, et üks korralik sildistatud teadvus ehk kõik mida me suudame teadvustada on eelteadvuses. 3) Alateadvus e. teadvustamatus (e. mitteteadvus) seal on mälestused, mõtted, fantaasiad, emotsioonid jne, mis on enamjaolt seotud millegi häiriva või ärritavaga. Need asjad, mis on tõrjutud inimese alateadvusesse, muutuvad inimese psüühikale häirivaks ja hakkavad segama kõike muud. Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks
Alateadlikud konfliktid tuleb välja elada, nt pildi joonistas. Vahend, kuidas alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus Ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Psüühilised fenomenid erinevatel teadvustuse astmetel teadvuses, eelteadvuses, alateadvuses. Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika Interpreteerida kahte moodi: - ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Nt mahasurumine, ratsionaliseerimine, sublimatsioon - Emotsionaalne deprivatsioon(emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine varajases eas) ja kiindumus õpisituatsioonis mõjutavad nii, et on probleemid
annaabi.ee 
