2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslik psühholoogia, mis on vanim ja levinuim, on esimene süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumi inimese hingeelu ja käitumise kohta. Niisugused teadmised on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. Õigussfääris on sedalaadi teadmised väga tähtsad ning neid on kasutatud juba vanadel aegadel kasutatakse tänapäeval edasi. Eelteadusliku psühholoogia puuduseks on stereotüübid. Nt keskajal õunarahakatse (laps pidi valima õuna ja raha vahel -> laps ei vastuta oma teo eest). 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Filosoofiline psühholoogia erineb eelteaduslikust psühholoogiast suurema süsteemsuse ja rangema loogilise ülesehituse poolest. Samas võrreldes
teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures. Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu").
tegureid(seotus,konformsus,kuuluvus) 2. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omane juba Hiüüpkratsele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. E.Kreschmeri ja W.Sheldoni süsteemid liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtused oletustest ja eelteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, er erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Tegelikkus aga näitab, et inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone on palju. Seetõttu on perpektiivsem rääkida teatud omadustest ja nende sutelise väljendamise määrast. Iga inimene saab kiiresti iseloomustada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja
Ta koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures.Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu").
Ta koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures.Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus(„leidmaks tõde, vaata silma“ vs „valetaja silm ei pilgu“).
11 hinnanguid ja teatava välimusega inimeste tajumist kriminaalsetena’ 3. Kas kohtunikud ja teised kriminaal-justiitsüsteemi töötajad on oma otsustes mõjutatud inimese välimusest? 4. Kas mingid elu kestel omandatud anaoomilised muutused (armid,näomoonutused) suurendavad inimeste nägude tajumist kriminaalsena? (Bachmann, 2003, lk 113-114) 1.9.3 Frenoloogia Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille probleematika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes tegutses praktiseeriva arstina ja pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis. Gall arvas, et kõik võimed, anded ja isiksusomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi
10%kohtuotsuse varieeruvusest. 20.sajandi algusest on teada esimesed psühholoogid,kes leidsid rakendamist kriminaal-justiitssüsteemis Ameerikas. 3.küsimus Eeldteaduslik,filosoofiline ja teaduslik etapp õiguspsühholoogia ajaloos Psühholoogia arenguloos võib eristada kolme erinevat perioodi: eelteaduslikku,filosoofilist ja teaduslikku.Igale neist vastavad omad seisukohad ja saavutused kriminaalse käitumise uurimisel ja seletamisel.Eelteadusliku psühholoogiana,mis on vanim ja levinuim,mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumisest.Niisugused teadmised on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega.Filosoofiline psühholoogia erineb eelteaduslikust psühholoogiast suurema süsteemsuse ja rangema loogilise ülesehituse poolest
annaabi.ee 
