võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. 2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel. Tegelik elu toimub aga palju ebakindlamate klimatoloogiliste aastaaegade järgi, kus lisaks astronoomilistele on neli üleminekuaastaaega: kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv. Kõige märgatavam erinevus klimatoloogiliste aastaaegade puhul on see, et nende algust ja lõppu ei saa kunagi täpselt ennustada. Klimatoloogid on kokku leppinud, missugustes tingimustes üks või teine aastaaeg algab, nii nagu tehakse kütteperioodi algusegi puhul. Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest. Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele
4.1. Klimaatilised aastaajad Klimaatilised aastaajad iseloomustavad aasta jooksul ilmnevaid etappe, millistel avalduvad ühetüübilised klimaatilised nähtused ja nende ühtne üldsuund 2. On olemas erinevad klimaatiliste aastaaegade määratlemise kriteeriumid. Selles paragrahvis klimaatilised aastaajad Eesti jaoks on käsitletud tuginedes A. Raiki liigitusele (1963). On eristatud 4 põhilist aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv – ja 4 üleminekulist: kevadtalv, varakevad, hilissügis, eeltalv. Nende määratlemisel vaadeldakse kaks muutujat: aastaaja saabumispäeva ja kestust (vt. Tabel 1). Algus Kevadtal Varakevad Kevad Suvi Sügis Hilissügi Eeltalv Talv v s Keskmin 23.02 01.04 22.04 03.06 06.09 27.10 16.11 20.12 e Varaseim 06.12 9
Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat tõusu üle 13 ºC loetakse suve alguseks. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv langemine alla 13 ºC on sügise alguseks. Sagenevad pilvised ja sademetega ilmad, saabuvad öökülmad. Kui taimede vegetatsiooniperiood lakkab ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 5 ºC, algab hilissügis. Sagenevad öökülmad ning lauspilvised ja vihmased päevad. Esimese ajutise lumikatte moodustumise ja esimeste külmailmadega algab eeltalv. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb eeltalve saabudes harilikult alla 0 ºC. Püsiva lumikatte tekkega määratletakse kitsamas mõttes talve ehk päristalve algus. Kui lumikatte moodustumisele eelneb lumeta külmailmade ajajärk, peetakse selle algust talve alguseks. Kui esimene lumi jääb püsima kogu talveks, siis jääb sel aastal eeltalvine aastaaeg vahele. Klimaatiliste aastaaegade piirkondlikud erinevused on märkimisväärsed ja neid põhjustab peamiselt Läänemere mõju
on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb
Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. 3.1. KLIIMAOLUD Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul
..10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul.
Tuleb määrata esimesena kevadtalve algus millal hakkasid domineerima sulapäevad. 1928. aasta. Selleks kuupäevaks on 16. märts. Varakevad esimene päev, kui lund pole 1. aprill, kevad - ööpäeva keskmine temp üle +5 domineeris alates 24. aprillist. Suvi ööpäeva keskmine temp üle 13 kraadi domineeris alates 23. juunist. Sügise algus 13. septembril (Jaaguse järgi 1. septembril). Hilissügis algas 7. novembril (13. oktoober Jaaguse järgi). Eeltalv algas 1. detsembriga, kui lumikattega koos hakkasid ka külmapäevad peale ja talve alguseks võib lugeda 11. detsembrit, kui domineerisid külmapäevad ja lumikate oli püsiv, üksikute lumetute päevadega kuu lõpu poole. Meteoelementide käigud. Kallise nali: nõuka ajal oli päikest vähe, sest majandus läks alla ja vastupidi. On ette tulnud detsembreid, kui üldse päikesepaistet pole olnud. Õhurõhk: kaks
· Astronoomilised aastaajad ja klimaatilised aastaajad ei kattu tavaliselt mõtleme astronoomilisi aastaaegu · Kindlad etapid looduse sesoonse muutuse aastaringis, mida iseloomustavad kliimatekketegurite toime sarnasus ja muutuste ühte üldsuund · Kevad taimekasvu algus (t> +5 kraadi) · Suvi aktiivse taimekasvu algus (t>13) · Sügis - aktiivse taimekasvu lõpp (t< +13) · Hilissügis taimekasvu lõpp (t< +5) · Eeltalv esimesed külmailmad, esimene lumikate · Talv püsiva lumikatte teke · Kevadtalv lume sulamise algus · Varakevad maapinna vabanemine lumikattest ,,Jaanuaris oli 3 kraadi üle normi." Looduses ei ole normi. Tegelikult sõna norm tuleks asendada keskmisega. Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis algab suvi mai lõpus Mida lõunapool, seda rohkem suve. Tallinna ja Tartu vahe on 10 päeva. Tartus on suvi pikem. Talveperioodi keskmine kestvus. Erinevused on ligi kuu aega
Kevade alguseks loetakse vegetatsiooniperioodi algust, õhutemperatuur jääb püsivalt üle +5 kraadi C. Aktiivse taimekasvu periood kestab Eestis 120-130 päeva. Suve alguseks loetakse ööpäevase õhutemperatuuri püsivat tõusu üle +13 kraadi C. Kui ööpäevane õhutemperatuur jääb püsivalt alla +13 kraadi C, algab sügis. Kui taimede kasv lakkab ja õhutemperatuur jääb püsivalt alla +5 kraadi C, algab hilissügis. Sagenevad öökülmad. Eeltalv algab esimeste külmade ilmade ja ajutise lumikatte moodustumisega, ööpäeva keskmine temperatuur jääb alla 0 kraadi C. Päristalve alguseks loetakse maa külmumist ja püsiva lumikatte teket. --- 52 Eestit mõjutavad õhumassid Polaarne mereline õhk: suvel jahe, talvel külm. Polaarne mandriline õhk: suvel soe, talvel väga külm. Troopiline mereline õhk: suvel väga palav, talvel mõõdukalt külm. Troopiline mandriline õhk: suvel palav, talvel külm, kuiv.
annaabi.ee 
