............... 12 3 Mis on auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Mis on auto sõidusoojendi ? Sõidusoojendi on põhimõtteliselt samasugune küttesüsteem nagu eelsoojendi. Erinevus seisneb selles, et sõidusoojendi töötab ainult sõidu ajal, andes lisasoojust
Mootoriplokisoojendus Mootorisoojendus Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. 3. Tootjad Webasto Case Defa Same CalixValmet Webasto töö põhmõte
välistemperatuur, seda lühemat aega see toimib. Tavaliselt piisab, kui soojendi töötab 25- 30 minutit. Ei tohiks siiski unustada, et just aku on see, mida autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. 4 Defa Defa WarmUp Ka täiesti uutel autodel on üks suur puudus- külmal hommikul ei tervita nad juhti oma
kõrgem on välistemperatuur, seda lühemat aega see toimib. Tavaliselt piisab, kui soojendi töötab 25-30 minutit. Ei tohiks siiski unustada, et just aku on see, mida autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem vajab. Autoeksperdi töötaja Leho Mägismaa sõnul on kuldne reegel see, et kui näiteks Webasto töötab 15 minutit, siis tuleks sel lasta töötada veel teised 15 minutit sõitmise ajal, et aku jõuaks end taas täis laadida. Eelsoojendit tasub kasutada sõidu ajal ka sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Autonoomse eelsoojendussüsteemi plussiks on, et külmades tingimustes teeb see auto soojemaks kui elektriliselt toimiv eelsoojendi. Eelsoojendus säästab autot ja juhti Esimesed tõsised külmad sunnivad autojuhte hommikuti end varem voodist üles ajama, sest enne sõidu alustamist kulub tunduvalt enam aega kui soojal ajal.
Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt
992 15 Ökonomaiseri elavristlõike tegur1) kök - (s1-dök)/s1 0,2÷0,9 0.6 16 Ülekuumendi summaarne väärõhutegur 1+ - B2.1 0÷0,2 0.06 2 17 Õhu eelsoojendi väärõhutegur 4 - B2.1 0÷0,3 0.03 18 Õkonomaiseri väärõhutegur 3 - B2.1 0÷0,2 0.02 19 Õhu eelsoojendit läbiva õhu suhtetegur õs - k+4/2- 1÷1,5 1.115 tvs 20 Gaaside entalpia festooni järel hf kJ/kg B4.2 (2÷28)103 16748.3 21 Lahkuvate gaaside entalpia h4 kJ/kg B1.2, tab. 2 400÷4000 2090 22 Külma õhu entalpia hkõ kJ/kg B2
alumisi) veekollektorit ülemise veeaurukollektoriga moodustades torude ekraane. Küttekoldes tekkinud kuumad gaasid läbivad torudest ja annavad soojuse torudes tsirkulleerivale veele. Vahetult ennem gaaside väljumist katlast on sageli nn suitsutorusse paigaldatud õhu-ja vee-eelsoojendid, kateldest väljuvad gaasid, mis omavad veel küllaltki kõrget temperatuuri annavad suure osa jääksoojusest katlasse puhutavale õhule ja katlassepumbatavale toiteveele. Sellist toitevee eelsoojendit nim.Ökonomaiseriks. 14.Ankruseade ja funktsioonid - Ankruseadme ülesandeks on tagada laevaasukoha säilimene reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Kepsel aga vertikaalse ühe ankru tõstmiseks.Peliga liigutatakse ankrut, mida hoiab ketipidur. Ankrukett lastakse läbi ankrulüüsi.Ankrur, kui see on laeva küljes siis see istub ankrusüvendis parda küljes. Kett koosneb
tsirkulatsioonikontuuri (ringluskontuuri), kus iga ringil aurustub 5 12 % katlaveest (loomulik tsirkulatsioon). Aurukatla hüdraulilise stabiilsuse suurendamiseks on katlasisest tsirkulatsiooni võimalik korraldada ka pumpade abil (sundtsirkulatsioon). Trumlist väljuv küllastunud aur läbib auruülekuumendi ja suundub sealt aurutorustiku kaudu tarbijale (auruturbiini). Suitsugaaside soojuse paremaks ärakasutamiseks ja kasuteguri tõstmiseks kasutatakse järelküttepindu vee-eelsoojendit e ökonomaiserit ja põlemisõhu eelsoojendit, mis võimaldab energeetilise aurukatla kasuteguri tõsta 90 95%. Kui auru rõhk ületab kriitilise (21,1 MPa), siis kaob vee ja aurufaasi eralduspiir ning trumliga loomuliku tsirkulatsiooniga aurukatel tuleb asendada otsevoolukatlaga, milles vesi pumbatakse läbi järjestikuste küttepindade torude kuni auru vajaliku lõpptemperatuuri saavutamiseni. Joonis 5.46. Kondensatsioon-energiabloki põhimõtteline skeem
annaabi.ee 
