B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt
Flandria maalikunst Erik Aarna, Gretel Sildre, Pärl Eelma, Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed,
Kati Eliisabet Peterson & Pärl Eelma LASER Ajalugu 1917 Albert Einstein 1928 Rudolf Landenburg 1939 Valentin Fabrikant 1951 Joseph Weber Laser ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Light amplification by stimulated emission of radiation Ruumiline koherentsus: laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga väikese hajuvusega Ajaline koherentsus: suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid ...
tarbegraafikat (pakendite ja kaubamärkide loomist jms.), raamatuillustratsiooni ja plakatikunsti. Graafika suurmeistrid on saksa kunstnik A. Dürer, hollandi kunstnik Rembrandt, hispaania kunstnik F. Goya ja jaapani kunstnik K. Hokusai. Eesti kunstis asetseb graafika tähelepandaval kohal, kuulsaimad vabagraafika viljelejad on olnud K. Raud ja E. Viiralt. Nüüdiskunstis paistab eriti silma estampgraafika, tuntud meistrid on A. Bach, H. Eelma, E. Okas, V. Tolli ja P. Ulas. Graafika kohta: T. Nurk, «Graafikatehnikad» (1962); E. Okas ja O. Kangilaski, «Sügavtrükitehnikad» (1965). Tauri Must
seebikarp, 1970. a. sportkingad ja 2000. aastast pärit sini-must-valge kartulikorv. Fotokogu ehib J. Parikase album ülesvõtetega 20. saj. alguse maaelust ja toredad vanad fotod väärikatest esivanematest Kõige enam kasutatakse siiski fotosid-negatiive (neid on kokku 36 211) ning joonistekogu jooniseid maaehitistest, külatanumatest, interjööridest..Väikesesse kunstikogusse on muretsetud töid külaelu armastavatelt kunstnikelt (K. Burman, M. Bormeister, A. Pulst, R. Sagrits, H. Eelma jt). Muuseumi teadurite poolt on 45 aasta jooksul välitöödel kogutud rohkelt andmed ehitistest ja elu-olust, mis tallel etnograafilises arhiivis ja teaduslikes artiklites. Eesti Vabaõhu Muuseumi missiooniks on Eestimaa elanike ajaloolise identiteedi kujundamine ja hoidmine Eesti omapärase kultuuriruumi säilitamise eesmärgil, olles ühtlasi meie väliskülalistele Eesti põlist maaelu igakülgselt ja tõepäraselt tutvustav visiitkaart
sai temast mõnes valdkonnas eesti kunstielu "ärataja". Sooster osales ka 1962 Moskvas toimunud Maneezi näitusel, mida külastas Nikita Hrutov ja mille otsese tagajärjena algas abstraktsionismi vastane kampaania .NSV Liidus, suurendades kääre ametliku ja põrandaaluse kunsti vahel. Tallinna defineerivad aktiivse kunstikeskusena sel perioodil 1957-59 ERKI lõpetanud graafikud, näiteks Henri Laretei, Peeter Ulas, Herald Eelma, Evi Tihemets, Henno Arrak, Kaljo Põllu, maalijad Olav Maran, Henn Roode, Enn Põldroos, Nikolai Kormaov lõhkudes ja otsides uusi vorme, iga hinna eest vältides realism ilminguid. Üldistatud ekspressionism leidis graafikas väljendust populaarses linooli- ja puulõiketehnikas. Vormides peitud pigem tahumatu väljendusrikkus kui detailne võlu. Tähelepanu väärsed on selles perioodis Peeter Ulase loodud uued reaalse/ abstraktsiooni süsteemid ja Herald Eelma sümboolse
kahel korra. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita, siis määras koosseisu jalgpalliliit. Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide TJK, Sport, Kalev ja Estonia mehed. Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg- Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm (9/13), kes kuuluvad tänaseni selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu – mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. 18
kiviviskevõistluse teel. See tundub aga üsnagi piiratud legitiimsust pakkuvat. Ega siis muidu nimetaks vennad Kalevipoega ,,liisul liimitud kuningaks". Tegelikult ei olegi erilist vahet, kas tegemist on lihaste vendadega või mitte. Ühine rivaliteet muudab võitlejad niikuinii sarnasteks üht- ja sedasama taotlevateks olenditeks ehk omalaadseteks vendadeks. 9 Tõde ja õigus. Herald Eelma illustratsioon Tõe ja õiguse I osale. Eesti kodukirjanduses sellist vennaoopust nagu soomlaste ,,Seitse Venda" ei ole. Sellele lähim on rivaliteedipaar, mille Tammsaare viisraamatus moodustavad Andres Paas ja Oru Pearu. Selleski rivaliteedis on mõned helgemad ja sõdimist pärssivad elemendid, nagu näiteks Andrese naine Krõõt, keda Pearu ilmselgelt imetleb, omamoodi ehk isegi armastab. Ka kirikuõpetaja on ,,Tões ja Õiguses" üheks peamiseks rivaliteedi reeglistajaks
Oulus... ,,Järgmine Voor" esilinastus teatrilavadel 2012 aasta 18.jaanuaril, Von Krahlis. Näidend põhineb Mihkel Raua enda loodud fantaasial, kogemustel kohtunikuna ja ,,Eesti Otsib Superstaari" saate alusel. Lavastuse sisu on järgnev: kohtunike ette ilmub oma lauluoskusi esitlema ebastabiilne noormees, kes ei lepi läbikukkumisega (teise vooru mitte pääsemisega) ja hakkab relvaga ähvardama, pannes kohtunikke oma pilli järgi tantsima. Osatäitjateks olid Taavi Eelma, Mari Abel, Juhan Ulfsak ja Mart Koldits. 12. detsembril 2014, esilinastus ka TV3-s televersioon samast näidendist. (http://www.uusteater.ee/?page_id=3740, http://elu24.postimees.ee/3024493/galerii-mihkel-raua-viimne-voor-glamuurne- eellinastus) 17 5. POLIITIKUKARJÄÄR Mihkel Raud astus poliitikasse 21. aprillil, 2014, liitudes Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, samas erakonnas on ka tema abikaasa Liina Raud.
aastal korraldasid näituse, mis äratas ametivõimudes kahtlusi. Selle vaimseks juhiks oli Ülo Sooster, kes pärast Moskvasse siirdumist kujunes impulsside andjaks ning Eesti ja Moskva kunstnike koostöö vahendajaks. Seevastu olid Tallinnas hariduse saanud nooremad kunstnikud valmis uute kunstivooludega kaasa minema. 1959. ja 1960. aasta! korraldati pealinnas noorte kunstnike näitusi, millest kasvas välja järgmiste aastakümnete kunsti särav plejaad, nagu graafik Herald Eelma ning maalikunstnikud Olav Maran ja Enn Põldroos. Nad uurisid iseseisvusaja eeskujusid ja otsisid sisust ja ideoloogiast sõltumatut kunsti. Üha enam huvitas abstraktne kunst, mis ametliku mõtteviisi järgi oli kõige hullem formalism. 1962. aastal Moskva maneezis toimunud näituse järel, mis ajas Hrustsovil ihukarvad püsti, oli see kõige karmimalt hukka mõistetud. Ainuke ametlikult rühmitus lubatudmis ANK'64, kunstiline vabadus 1964
iseseisvusaegsetena mõjuvad näiteks Richard juurdlevama tundetooniga loomingule. Kaljo illustratsioonid Alexandre Dumas’ Isikupärase lüürilise laadi kujundas välja Vive musketäridetriloogiale ja Günther Reindorffi Tolli, mütoloogilisi sümbolkujun deid põimis pildid Kreutzwaldi “Eesti rahva oma teostesse Herald Eelma. Veelgi enam kehtib ennemuistsetele juttudele”. see aga Kaljo Põllu loomingu kohta. Tema Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvus metsotintotehnikas sari “Kodalased” (197375) aegsed meistrid. Neilegi esitas aeg nõukogu leidis laia vastukaja ja ärgitas vaatajat
väljaheidetuid hakati Kunstnike Liitu tagasi võtma. 2.Kust said nüüd eeskuju ja kust püüdsid seda saada eesti kunstnikud? Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi 1930. aastate kunsti juurde. Nooremad kasutasid uuema Lääne kunsti kogemusi. 3.Millises kunstiliigis saavutasid eesti kunstnikud kõige esimesena loomingulise vabaduse? Tarbekunstis 4.Millise kunstiliigi hiilgavale tulevikule panid aluse Vive Tolli, Peeter Ulas ja Herald Eelma? Graafika 5.Nimeta juhtivad Tartu maalikunstnikud käsitletaval perioodil? Ilmar Malin, Olev Subbi, Henn Roode, Valdur Ohakas, Lembit Saarts, Heldur Viires, Ülo Sooster, Kaja Kärner, Valve Janov, Silvia Jõgever 6.Kes seisid Tallinnas esimese maalikunsti uuenemislaine eesotsas? Enn Põldroos ja Nikolai Kormašov 7.Mida põhimõtteliselt uut tõi rühmitus ANK-64 eesti kunsti? Kunstnikud kujundasid igaüks välja selgelt omapärase käekirja ning vastandusid sellega ühetaolisust
Helsinki in 1957. The Soviet dogma on artist values was abandoned step by step. Artists from the elder and middle generation felt a fresh impulse to be creative again, among them were the sculptors Anton Starkopf and Enn Roos, painter and applied artist Adamson-Eric, graphic artists Günther Reindorff and Richard Kaljo, and from the younger generation of artists, Viive Tolli (b. 1928). Of the same generation, Kaljo Põllu (b. 1934), Herald Eelma (b. 1934) and Heldur Laretei (b. 1933) are to be mentioned. The musical theatre was enriched by new talented singers: Paula Padrik (b. 1926) and Aino Külvand (b. 1920) at the Estonia Theatre and Lehte Mark (b. 1924) and Evald Tordik (1923-1989) at the Vanemuine Theatre. Composers were preoccupied with opera, Lembitu (1961), reflecting the fight against German crusaders by Villem Kapp should be noted not only as a historical opera, following classical and romantic
annaabi.ee 
