Mitoosi ja meioosi sarnasused: 1. Toimuvad päristuumsetes rakkudes 2. Mõlemi protsessi eel toimub interfaas 3. Mõlemil protsessil sarnased 4 faasi: pro-, meta-, ana- ja telofaas 6. Ovogenees ja spermatogenees tunnus Seemnerakkude e spermide areng e Munarakkude areng e spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon Arengu koht Testistes e munandites munasari Eellasrakkude arengu Murdeeas looteeas algus Eellasraku arengu lõpp Kõrges eas looteeas Meioosi käigus 4 1 ovotsüüt e munarakk + 3
homogeenseid antikehi suures koguses. Metoodika rakuliseks aluseks on fakt, et iga üksik B-lümfotsüüt on vimeline sünteesima ainult ühesuguste omadustega antikehi. B-lümfotsüüt on aga diferentseerunud rakk ja tema jagunemisvime koekultuuris on väga piiratud. Selleks,et panna soovitud antikeha tootev B- lümfotsüüt jagunema, ühendatakse ta pahaloomulise kasvajarakuga, mille tulemusel tekib hübriidne rakk e. nn. hübridoom Hübridoomil on mõlema eellasraku tunnused: tal on piiramatu jagunemisvime (kasvajaraku tunnus) tal on soovitud spetsiifikaga antikehade sünteesi vime (B-lümfotsüüdi tunnus) Monokloonsete antikehade kasutamine Kasutatakse seal, kus on vajalik teatud kindla aine olemasolu tuvastamine mingis keerulises bioloogilises segus nt vereseerumis uriinis Piimas jne Väga palju kasutatakse monokl. antikehi rakubioloogias rakkudes teatud kindlate ainete tuvastamiseks, nende rakusisese lokalisatsiooni uurimiseks
eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lpeb nende judmisega rakupoolustele. Telofaas: kviniidid kaovad, snteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nrdub keskosast sisse, tstoplasma jaguneb kaheks, kaks ttarrakku (tstokinees). Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tbile iseloomuliku kuju ja talituse. MEIOOS Eellasraku jagunemise viis, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda (sugurakud). Meioosi kigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude kpsemisel ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib hest diploidsest rakust neli haploidset ttarrakku. Protsess koosneb kahest jrjestikusest jagunemisest (I meioos, II meioos), mille tulemusena tekib neli ttarrakku. Jagunemised 4 faasis: Profaas I: tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe
Virchowi tähtsust rakuteooria arengus aitab mõista see, et Schleiden ja Schwann jõudsid küll järeldusele, et elusolendid koosnevad rakkudest, aga rakkude tekke osas nad toetasid teooriat, mis oli teatud mõttes sarnane vanale isetärkamise teooriale. Schleiden nimelt arvas, et uus rakk tekib vana raku sees, kus mingi aines kondenseerub, hakkab suurenema ja tekitab uue raku. Kuid Virchow, Remak ja Kölliker olid siis need, kes selle ümber lükkasid ja näitasid, et uus rakk tekib ainult eellasraku jagunemisel. 5 Taimerakk Taimerakk on eukarüootne rakk. Taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsaim ülesanne on mitmete varuainete säilitamine. Taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest.kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm. Taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid.
Suuremõõtmeline, suurus Väike loomorganismide üks suurimaid rakke Kaitsvad kestad Kaitsev kest Ei ole. ARENG Viljastamus võimeliste rakkude arv ühe eellasraku kohta. Murdeeast- menopausini Viljastamis võimeliste Murdeeast elulõpuni rakkude tekkimise aeg Arenemiskoht 11.märts 2014 ESITLUSEGA Ovulatsioon- Munaraku vabanemine munasarjast. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast tsükli algust. Umbes 12h viljastumisvõimeline.
toimub evolutsiooniline areng. Rakutsükkel- raku eluring, mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest ( mitoosist või meioosist). Interfaas- faas kahe mitoosi vahel DNA replikatsioon ATP süntees Kromosoomid on lahti keerdunud Tsentrioolid kahestuvad Suureneb raku organellide arv MITOOS mittesuguline paljunemine ehk tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia!, tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Mitoosi faasid: PROFAAS- ettevalmistav faas tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks
eellasrakuga identsed. Neid mõjutavad välised faktorid – võivad kujuneda erinevateks nende tõttu Asümmeetriline – üks jagunenud rakkudest jääb eellasraku omadustega, teine aga omandab uue funktsiooni sõltuvalt raku muutunud geeniaktiivsusest ja koe vajadustest. Mitu võimalust –
Võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide korral. Kromosoomide arv, struktuur ja suur osa geneetilisest materjalist. Ristandid on enamasti steriilsed (va üksikud juhud). Hobusetäkk x eeslimära – hobueesel. Eeslitäkk x hobusemära – muul. Ristandid 2n = 63, eeslil 2n=62 ja hobusel 2n=64. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis Mitoos Meioos Tulemuseks diploidne kromosoomistik Haploidne Tütarrakkude ja eellasraku Tütarrakkudes on kromosoomide arv 2x kromosoomide arv ei muutu vähenenud Tagab organismi kasvu, arengu Sugulisel paljunemisel kromosoomide arv ei kahekordistuks. Ühest 2n rakust tekib 2 2n rakku Ühest 2n rakust tekib 4 n rakku Üks jagunemine Kaks järjestikust Toimub keharakkudega Toimub sugurakkude eellasrakkudega.
Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid. 15. Mis on lateraalne difusioon Ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine 16. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b- lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine 17. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks Temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek(näiteks geeljas struktuur
voolavam) Kolesterool membraani koostises (alandab sulamispunkti) Temperatuur Membraani sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek (St. membraan läheb liposoomide lahuse kuumutamisel geelisarnasest struktuuri faasist üle mobiilsemasse vedelasse faasi). Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b-lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine ELEKTROKEEMILINE POTENSIAAL VIHIKUST! Aktiivse transpordiga, mis vajab täiendavat (ATP) energiat on tegemist kui ioonide (ainete) liikumine
annaabi.ee 
