õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1929.a
· Arendada ruumikujutlust ja ajatunnetust · Õpetada esemete hulka jaotama kuni kolme eristava tunnuse alusel Esemete hulkade võrdlemine Eesmärgid: · Kujundada kahe hulga võrdlemise oskus esemetest paaride moodustamise teel · Luua esmane kujutlus hulga püsimisest(hulga püsimine iseenda suhtes ja ühe hulga püsimine teise hulga suhtes) · Luua esmane kujutlus terviku ja osa võrdlemisest Tekstülesannete eelkursus Eesmärgid: · Arendada loendamis,- vaatlus- ja väljendusoskust · Kahe antud esemete hulga järgi koostada matemaatilisi jutukesi · Luua esmane kujutlus tekstülesandest · Hulkadevaheliste seoste kaudu avardada kujutlusi ümbritsevast tegelikkusest Arvudeõpetus Valdkonnad: · Numeratsioon, kus selgitatakse arvude 1-10 saamislugu, tutvutakse arvude reaga ja uuritakse selles valitsevaid seoseid, õpitakse kirjutama numbreid ning otsitakse arvudele kasutamisvõimalusi
ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934. aastani oli keskkool viieklassiline ning koosnes alam- ning ülemastmest (2+3 klassi). Koolide jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharudesse. Keskkooli kohustuslikeks õppeaineteks olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Kaua aega puudusid keskkoolides eksamid. Õpilased viidi ühest klassist teise ja anti ka lõputunnistused pedagoogikanõukogu otsussega ,,üldise õppetöö edu ja vaimse arengu põhjal". Keskkoolide lõpetajail oli kevadel koolitöö lõpus 3-4-nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha kaks kirjatööd. Vähemalt rahuldavaid tulemusi näidanud õpilastele anti
Hastefi nõudmisel otsuse asutada igasse kihelkonda kool ja panna ametisse inimene, kes talurahva lastele ristiusu algeid, lugemist ja kirikulaulu õpetaks. Koolmeistrite õpetamine ja ametisse määramine jäeti Forseliuse hooleks. FORSELIUSE KOOLI TEGEVUS Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe dokumente, usaldusväärsemaid andmeid leiame esimese lennu lõpetaja Ignatsi Jaagu teadetest. Koolmeistriks valmistumine võttis kaks aastat. Esimene aasta oli kui seminari eelkursus: tutvuti õpilaste võimetega, õpetati selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Uue lugemismeetodiga kulus lugemaõppimisele kolm kuni neli kuud. Seejärel algas kirjutamise ja arvutamise õppimine. Kuna posid elasid koolimajas, oli neil piisavalt aega ja koolitööga tegeldi peaaegu terve päev. Ignatsi Jaagu andmeil lasti need poisid, kellel puudusid kooliõpetaja tööks anded, peale esimest õppeaastat koju tagasi. Teised, kellel õpetajatööks
Võõrkeeltest õpiti algkoolides saksa, harvemini inglise keelt. Kuni iseseivumiseni õpetati laulmist peamiselt koorilaulutundides. Keskharidus: 1918. aasta novembris alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele kõigepealt Tallinnas. 1922. aastal kehtestati " Avalikkude keskkoolide seadus". Keskooli kohustuslikeks õppeaineteks olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku-ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Keskoolide lõpetajail tuli teha kooli lõpus kaks kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased pidid tegemaühe kontrolltöö.1934.a. teostati koolireform. Klassi- ja koolikursuse lõpetamise korda täpsustati aastal 1929. uus määrus lubas anda lõputunnistuse ka neile, kele teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines( v.a. emakeel, matemaatika, ja I võõrkeel)
1klass: esimest klassi ei pruugi iga aasta üldse tulla. Lapsed, kes tulevad LÕK järgi õppima EV laste kooli, peab saama vastava diagnoosi. Kogu see asjade ajamine võtab aega ja tihti jõuavad nad EV laste kooli teise klassi ajaks. See klass on eriline, sest siis õpetaja ei tunne neid lapsi, pole kolleegi, kelle käest lapse kohta midagi küsida, lapsega kaasa tulevad dokumendid on peaaegu olematu. Esimene veerand on propedeutiline periood ehk eelkursus. Sel ajal tutvutakse lapsega, mida ta oskab, tuleb õpetada olema ,,koolilaps" (distsipliini mõttes parim variant on sisse harjutada, et tundi alustatakse ja lõpetatakse püsti). Kõige pealt taga distsipliin ja kord ning alles siis saab hakata õpetama. Alguses kooli tutvustamine, aga see siduda ikka ka ainega, nt siin ruumis uksi vähem kui aknaid, poisse rohkem kui tüdrukuid jne. Esimese klassi õpetaja esitab oma töökavad esimese veerandi poole pealt
Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne. Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede nägemisele. Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros"
annaabi.ee 
